Maksu- ja tolliamet plaanib maksustada laste- ja noortelaagreid käibemaksuga. Korraldajad hoiatavad, et see tõstab osalustasusid ja vähendab laste võimalusi suvistel laagritel osaleda.
Maksu- ja tolliamet kaalub muudatust, mis puudutaks tuhandeid peresid ja sadu noori: plaan on hakata laste- ja noortelaagrite korraldajatelt nõudma käibemaksu tasumist. Seni on laagrid olnud üldjuhul maksuvabastuse all, kuna neid on käsitletud sotsiaalsete ja hariduslike teenustena. Laagripidajad nimetavad kavandatavat muudatust löögiks laste arendavate vaba aja tegevuste vastu ning hoiatavad, et see viib osalustasude tõusu ja laste osalemise vähenemiseni.
Praegu tegutseb Eestis 27 püsilaagrit ja 84 projektlaagrit. Enamik neist on mittetulundusühingud, mis korraldavad suviseid õpi- ja puhkelaagreid ning tegutsevad aasta ringi huvihariduse või sporditegevuse valdkonnas. Laagrikorraldajate sõnul tähendaks maksustamine senise praktika radikaalset muutust.
“Kui laagrikorraldajatelt nõutakse käibemaksu, tuleb osalustasusid tõsta. See omakorda vähendab laste osalust laagrites,” ütles Eesti Laagrikorraldajate Liidu juhatuse esimees Kau Kötsi. “Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et haridus- ja noorsootööteenused peaksid olema maksuvabad. Meie jaoks oleks maksustamine samm tagasi – karistus neile, kes pakuvad lastele suvel turvalist ja arendavat keskkonda.”
Viimastel aastatel on laagrite täituvus juba niigi vähenenud – sõltuvalt laagrist kuni poole võrra. Osalustasude tõus teeks olukorra veelgi raskemaks. “Kui lapsevanemal tuleb maksta näiteks 20 või 30 eurot rohkem, siis osa peresid lihtsalt loobub. See tähendab, et lapsed jäävad koju, istuvad arvutites ja on vähem liikuvad,” nentis Taevaskoja noortelaagri korraldaja Theresa Press. “Pikas plaanis mõjutab see laste tervist, sotsiaalseid oskusi ja ka ühiskonna turvalisust. Kui noored ei leia tegevust laagrites, siis nad leiavad selle mujalt – tänavatelt ja kaubanduskeskustest.”
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on kindlal seisukohal, et lastelaagrid kuuluvad käibemaksuseaduse erandi alla, mis vabastab maksustamisest sotsiaalset laadi teenused. “Laagrid on mitteformaalõppe ja noorsootöö osa, nende eesmärk on pakkuda noortele arendavat ja tervistavat puhkust. Hariduslik tegevus ei peaks kuuluma käibemaksu alla,” selgitas HTM-i noorte osalusvõimaluste arendamise peaekspert Anu-Cristine Tokko.
Maksu- ja tolliamet näeb olukorda teisiti. Ameti käibemaksu osakonna juhataja Richard Kirves ütles, et laagriteenusele käibemaksuvabastus ei kehti. “Laagriteenuse pakkumine ei kuulu sotsiaalteenuste hulka. Käibemaksu peab maksma juhul, kui aastakäive ületab 40 000 eurot. Maksuvabastus kehtib pigem huviringidele või rühmatreeningutele,” selgitas Kirves.
Maksuamet on ka varem proovinud lastelaagreid maksustada, liigitades neid majutus- või pakettreisiteenusteks, kuid seni on see kohtumiste ja vaidluste järel peatatud. Nüüd on amet uuesti teemaga päevakorda tulnud, viidates vajadusele ühtlustada maksukäsitlus.
Uuel nädalal kohtuvad haridusministeeriumi ja maksuameti esindajad, et arutada võimaliku maksustamise mõjusid ja õiguslikku alust. Laagrikorraldajad loodavad, et mõlemad osapooled jõuavad mõistliku lahenduseni, mis ei pane lapsevanemaid valiku ette – kas maksta rohkem või loobuda lapse suvisest laagrist.
“Küsimus pole ainult maksus, vaid väärtustes,” ütles Theresa Press. “Kas riik toetab laste arengut ja turvalist vaba aega või muudab selle luksuseks, mida kõik endale lubada ei saa.”
