Swedbank muutis alates septembrist oma laenupoliitikat, lõpetades peretoetuste ja lastetoetuste arvestamise kodulaenutaotlejate sissetulekute hulka. Samal ajal jätkavad teised Eestis tegutsevad pangad toetuste arvestamist laenuvõimekuse hindamisel.
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma selgitas, et panga peamiseks kriteeriumiks jääb inimese regulaarne töötasu, mitte toetused. “Alates septembrist me enam peretoetusi ega lastetoetusi kodulaenu väljastamisel sissetulekuna ei arvesta,” kinnitas ta.
Eesti teised suuremad pangad – SEB, LHV, Coop Pank, Luminor, Citadele ja Bigbank – seevastu käsitlevad peretoetusi jätkuvalt laenutaotleja sissetuleku osana.
LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel märkis, et peretoetused võivad küll suurendada sissetulekut, kuid laste arv mõjutab paratamatult pere üldist laenuvõimekust. “Mida rohkem on ülalpeetavaid, seda suuremad on igakuised kulud ja seda väiksem osa sissetulekust jääb laenu teenindamiseks,” selgitas Vatsel.
Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova tõi välja, et suurematele peredele on riik pakkunud täiendavat tuge – näiteks EAS-i paljulapselise pere käendust, mis võimaldab taotleda kodulaenu vaid viieprotsendilise omafinantseeringuga, võrreldes tavapärase 15 protsendiga.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs rõhutas, et lõplik otsus laenu andmise kohta sõltub iga panga riskihindamisest. “Laenuandmise otsus põhineb eelkõige hinnangul, kas inimene on võimeline laenu tagasi maksma. Eesti Pank ei keela peretoetuste arvestamist sissetulekuna, kuid tähtis on sissetuleku regulaarsus ja laenuteenindamise võime,” selgitas Tõrs.
Uue muudatusega seab Swedbank end Eestis tegutsevate pankade seas erandlikule positsioonile, eelistades konservatiivsemat lähenemist laenuandmisel. Panga hinnangul aitab see tagada suuremat finantsstabiilsust, kuid samas võib see muuta kodulaenu saamise keerulisemaks just noortele ja lastega peredele, kelle eelarves on peretoetustel oluline roll.
Loe pikemalt Õhtulehest.
