Põllumajandus- ja Toiduministeeriumis on valmimas veterinaarseaduse muudatus, mille kohaselt muutub kohustuslikuks kasside ja lemmikloomana peetavate valgete tuhkrute kiibistamine. Uue seadusega soovitakse parandada loomade heaolu ja vähendada hulkuvate kasside arvu, mis on viimastel aastatel kiiresti kasvanud.
Põllumajandusminister Hendrik Terras (Eesti 200) kinnitas, et seaduseelnõu on jõudnud kooskõlastusringilt tagasi ning praegu tehakse viimaseid täpsustusi vastavalt saadud kommentaaridele. „Tegutseme selle nimel, et kõik osapooled oleksid rahul. Eelnõu puudutab kasse, koeri ja valgeid tuhkruid. Kui oleme muudatused sisse viinud, saadame eelnõu edasi Euroopa Komisjonile, et kontrollida selle vastavust EL-i seadusandlusele. Pärast seda liigub dokument valitsusse,“ selgitas Terras.
Minister lisas, et kiipimiskohustuse jõustumine sõltub sellest, kui kiiresti seadus Riigikogus vastu võetakse. „Eesmärk on liikuda kiiresti, sest probleem süveneb. See on väga oluline samm loomaheaolu edendamise suunas – me tahame jõuda 21. sajandi tasemele. Eeldan, et eelnõu jõuab Riigikogusse järgmise aasta alguses või esimeses pooles,“ sõnas Terras.
Kiibistamise eesmärk on tagada, et igal loomapidajal oleks tuvastatav vastutus oma lemmiku eest. Kui kass satub varjupaika, aitab kiip kiiresti kindlaks teha omaniku ja looma koju tagasi viia. Terrase sõnul on see kõige tõhusam viis hulkuvate loomade arvu vähendamiseks.
„Koerte kiipimine kehtestati juba 20 aastat tagasi ja see on end igati õigustanud. Sama mudel võiks nüüd toimida ka kasside puhul. Me ei taha kedagi karistada, vaid kaitsta loomi ja vähendada varjupaikadesse sattuvate kasside hulka,“ rõhutas minister.
Uue seadusemuudatuse järgi luuakse üks ühine register PRIA juurde, kuhu koondatakse kõik andmed kiibistatud loomade kohta. See teeb info kättesaadavaks nii varjupaikadele, loomakaitseorganisatsioonidele kui ka veterinaaridele, lihtsustades omanike leidmist ja lemmikute tagasitoomist.
Varjupaigad on uue seaduse suhtes avaldanud tugevat toetust. Varjupaikade MTÜ juhatuse liige Triinu Priks on korduvalt rõhutanud, et kiipimine on hädavajalik. „Üle Eesti on praegu vaid mõni protsent kasse, kellel on loetav kiip ja kelle omanikuga saab ühendust võtta. Samal ajal satub kass varjupaika kümneid kordi sagedamini kui koer. Just siin peitubki probleem, mida see seadus aitab lahendada,“ sõnas Priks.
Seega on eelnõu eesmärk selge – tagada, et ükski lemmikloom ei jääks enam tundmatuks ning et loomade heaolu oleks kaitstud nii linnas kui maal. Kohustuslik kiipimine ei ole pelgalt tehniline muudatus, vaid oluline samm vastutustundliku loomapidamise ja kaasaegse loomaõiguse suunas Eestis.
