Mõned inimesed kannavad endas tugevat õigustunde kompleksi – nad usuvad, et neil on alati õigus, ja ei talu vastuargumente. Sellise mõtteviisi taga on sageli sügavamad ebakindlused ja kontrollivajadus. Siin on 14 keerulist omadust, mis iseloomustavad inimesi, kellel on tugev õiguskompleks ja kes teevad suhtlemise sageli pingeliseks.
1. Nad ei tunnista kunagi eksimust
Õiguskompleksiga inimene leiab alati põhjuse, miks tema käitumine oli õigustatud. Isegi kui faktid räägivad vastupidist, suudab ta olukorra nii ümber seletada, et süü jääb kellelegi teisele.
2. Nad võtavad kriitikat isikliku rünnakuna
Isegi konstruktiivne tagasiside vallandab neis kaitsehoiakut. Nad tajuvad kriitikat mitte kui võimalust kasvada, vaid kui ohustust oma enesehinnangule.
3. Nad vajavad viimast sõna
Olenemata teemast, peab neil alati jääma viimane sõna. Kui vestlus juba lõpeb, leiavad nad viisi, kuidas öelda veel üks lause, mis nende arvates kinnitab, et just nemad võitsid.
4. Nad manipuleerivad faktidega, et sobituda oma narratiiviga
Nad võivad jätta detaile mainimata või neid moonutada, et nende seisukoht tunduks õigustatud. Tõde muutub neile paindlikuks, kui see aitab säilitada eneseõigustuse tunnet.
5. Nad ei oska siiralt vabandada
Kui nad ütlevad “vabandust”, on see sageli vaid sõnakõlks – ilma sisemise mõistmiseta, et nad on midagi valesti teinud. Sageli järgneb vabandusele õigustus: “Aga ma tegin seda ainult sellepärast, et sina…”
6. Nad tunnevad end ohvrina ka siis, kui nad ise haiget teevad
Õiguskompleksiga inimene suudab pöörata iga olukorra nii, et tema jääb kannatajaks. See aitab tal vältida vastutust oma tegude eest ja säilitada moraalset üleolekut.
7. Nad vajavad kontrolli
Kui neil pole olukorra üle kontrolli, tunnevad nad end ebakindlalt. Seetõttu püüavad nad määrata, kuidas teised peaksid mõtlema, käituma või reageerima. See võib avalduda nii tööelus kui isiklikes suhetes.
8. Nad ei talu teistsuguseid vaatenurki
Nende jaoks on ainult üks tõde – nende oma. Kui keegi esitab teistsuguse arvamuse, tõlgendavad nad seda kui teadmatust, rumalust või isegi solvamist.
9. Nad kasutavad argumente, et võita, mitte mõista
Vestlus ei ole nende jaoks dialoog, vaid võitlus. Nad ei kuula teist inimest, vaid ootavad hetke, et uuesti oma seisukohta kaitsta või vastata teravalt.
10. Nad vajavad pidevalt kinnitust oma “tarkusele”
Õiguskompleksiga inimene otsib alati kinnitust, et ta on intelligentne ja kompetentne. Kui keegi seda kahtluse alla seab, muutub ta kaitsvaks ja võib reageerida üle.
11. Nad on sageli ärrituvad ja kergesti solvuvad
Kui keegi julgeb nende autoriteeti või teadmisi kahtluse alla seada, võib see vallandada tugeva emotsionaalse reaktsiooni. Nad tõlgendavad seda lugupidamatuse või reetmisena.
12. Nad kipuvad teisi alavääristama
Et oma “õigsust” säilitada, võivad nad alateadlikult teisi maha teha. Sarkasm, üleolev toon või varjatud solvangud on viis, kuidas nad loovad illusiooni, et on alati sammukese eespool.
13. Nad tunnevad end rahutuna, kui keegi neid ei kuula või nõustu
Kui vestluskaaslane ei anna neile tähelepanu või nõusolekut, muutuvad nad kärsituks ja võivad isegi katkestada suhtluse. Nende ego vajab pidevat kinnitust, et nad on “õiged”.
14. Nad ei märka, kuidas nende käitumine teisi kurnab
Õiguskompleksiga inimesed ei näe, kui väsitav on teistele nende pidev õiguse tagaajamine. Nad ei mõista, et nende vajadus alati võita võib hävitada suhteid, usaldust ja austust.
Kokkuvõte:
Õiguskompleks on sageli sügava ebakindluse ja kontrollihirmu ilming. Selline inimene kaitseb oma ego, sest sügaval sisimas kardab ta eksida ja kaotada oma väärtust. Parim viis sellise inimesega suhelda on rahulikult, piire seades ja emotsioone vältides. Tõeline tugevus ei seisne selles, et sul on alati õigus – vaid selles, et sa julged õppida, kuulata ja kasvada.
