Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas ütles 1. oktoobril Kopenhaagenis toimunud EL-i valitsusjuhtide mitteametlikul tippkohtumisel, et Venemaa peab vastutama Ukrainale tekitatud tohutu kahju eest ning hüvitama selle täielikult. Tema sõnul ei tohi Euroopa Liidu maksumaksjad jääda olukorda, kus nad maksavad kinni sõja, mille on põhjustanud Venemaa.
Kallas selgitas, et Euroopa Liit otsib praegu võimalusi, kuidas kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukraina abistamiseks. Ühe arutusel oleva lahendusena nähakse nn reparatsioonilaenu süsteemi, mis põhineks just neil varadel. „See tähendab, et kui Venemaa ei maksa Ukrainale sõjakahjusid kinni, siis külmutatud varasid talle tagasi ei anta,“ sõnas Kallas.
Tema sõnul on eesmärk lihtne: kui Venemaa otsustab sõja lõppedes oma tekitatud kahjud hüvitada, siis varad tagastatakse ja laen muutub kehtetuks. „Kui aga neid varasid ei kasutata, tuleb Ukraina taastamist rahastada Euroopa Liidu maksumaksjate taskust – ja see pole õiglane,“ lisas ta.
Kallase sõnul on Euroopa Liit juba rakendanud 19 sanktsioonipaketti, et Venemaad rahule ja relvarahule survestada, ning see surve peab jätkuma. Ta märkis, et rahvusvaheline õigus toetab seisukohta, mille kohaselt peab agressorriik hüvitama kõik põhjustatud kahjud. „Seadus ütleb väga selgelt: hüvitama peab see, kes kahju põhjustas. Venemaa on Ukraina hävingu otsene allikas ning pole õiglane, et selle kulud langevad teistele,“ rõhutas Kallas.
Ta lisas, et Euroopa Liit saab vajaduse korral täiendada oma õigusraamistikke, nagu seda on tehtud ka varasemate rahvusvaheliste mehhanismide loomisel. „Reegleid saab arendada edasi – täpselt nii, nagu oleme teinud Euroopa Liidus mitmete uute süsteemide ja tribunalidega. Kui vaja, siis loome uue korra, et Venemaa varad saaks õiguspäraselt kasutada Ukraina taastamiseks,“ ütles Kallas.
Venemaa külmutatud varad – peamiselt väärtpaberid – paiknevad Belgias asuvas Eurocleari keskses väärtpaberite depositooriumis, mis on üks Euroopa finantssüsteemi alustalasid, hallates üle seitsme triljoni euro väärtuses varasid. Kui Euroopa Liit otsustaks need varad ärastada, hoiatavad mitmed eksperdid, et sellel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed kogu Euroopa rahandusele.
Samal ajal valmistab Hiina Rahvavabariik Hongkongis ette uut rahvusvahelist arveldussüsteemi, mis konkureeriks Eurocleari ja Clearstreamiga. Arutluse all on ka koostöö Venemaaga, mis võiks luua alternatiivse finantsvõrgustiku väljaspool lääne kontrolli.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas 30. septembril määruse, mille järgi hakatakse „sümmeetriliselt“ riigistama Venemaal tegutsevate lääneriikide ettevõtete varasid juhul, kui Euroopa Liit peaks alustama Venemaa varade ärastamist. Venemaal tegutseb endiselt sadu lääne ettevõtteid, mis võivad selle sammu tagajärjel sattuda ohtu.
Kaja Kallas rõhutas, et Euroopa peab jääma põhimõttekindlaks: „See ei ole ainult Ukraina sõda – see on küsimus õiglusest ja vastutusest. Kui me laseme agressoril kahjudeta pääseda, õõnestame kogu rahvusvahelist korda. Venemaa peab maksma selle, mille ta on purustanud.“
