Hiina veebikaubamajadest saabuvate pakkide hulk on Eestis viimase aastaga plahvatuslikult kasvanud. Kui varem jõudis siia mõni üksik lennukitäis kaupa kuus, siis nüüd saabub selline kogus ühe päevaga. Maksu- ja tolliameti (MTA) sõnul on see muutunud tõsiseks väljakutseks, sest amet ei suuda enam tohutu mahuga tõhusalt toime tulla.
Eelmise aasta andmetel jõudis Euroopa majanduspiirkonda ligi 4,6 miljardit saadetist, millest 98 protsenti pärines Hiinast. Sama probleem on kõigil Euroopa Liidu tolliametitel, sest e-kaubanduse kasv on olnud erakordselt kiire. „Aasiast tulevad väikesaadetised on tõsine väljakutse kõigile EL-i riikidele,“ kinnitas MTA peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa.
Riimaa sõnul on kasv olnud Eestis eriti järsk: „Kui varem jõudis meile ühe kuuga teatud kogus kaupa, siis nüüd toob üks lennuk sama hulga korraga. Maht on kasvanud ligi kümme korda.“ See on tähendanud tohutut töökoormuse kasvu tolliametnikele, kes peavad iga saadetist vähemalt riskianalüüsi tasandil läbi vaatama.
„Kontrollime saadetisi riskipõhiselt ja juhuslikult, kuid igat pakki pole võimalik käsitsi kontrollida – ei Eestis ega mujal Euroopas,“ selgitas Riimaa. „Meie peamine eesmärk on tagada, et Eestisse ei jõuaks keelatud või ohtlikud kaubad, näiteks relvad või narkootikumid.“
Tolli töö on muutunud keerulisemaks ka seetõttu, et Hiina müüjad esitavad sageli puudulikke või moonutatud andmeid. „Sageli näidatakse saadetise väärtust väiksemana või jäetakse osa kaupa üldse deklareerimata. Ka ostjad on hädas, sest toote hind veebipoes ja deklareeritud väärtus tollis ei pruugi klappida. Mõnel juhul püüavad müüjad petta nii riiki kui ka klienti,“ selgitas Riimaa.
Sarnast olukorda kirjeldas hiljuti ka Soome tolliameti juht Sami Rakshit, kes ütles Yle-le, et Hiina e-kaubanduse mahule tuleks seada piirangud, sest ametid ei suuda sellist koormust enam hallata. Sama muret jagab ka Eesti tolliteenistus.
Riimaa sõnul on pakimahu kasvu taga mitu põhjust – Ameerika Ühendriikide uued tollieeskirjad, aga ka inimeste muutunud tarbimisharjumused ja efektiivsed logistilised lahendused, mis toovad kauba Euroopasse kiiremini kui kunagi varem. „Kui liikmesriigid pakuvad mugavaid tolliteenuseid ja logistilisi koridore, võib see soodustada uute ärivoogude koondumist just nende kaudu,“ märkis ta.
Kuigi maksude kogumine peaks toimuma automaatselt, sõltub see suuresti müüjate aususest. Euroopa Liit kehtestas juba 2021. aastal käibemaksu erikorra (IOSS – Import One-Stop Shop), mille järgi kogutakse maks ostuhetkel ja müüja tasub selle hiljem tarbijariigile. „Tänu sellele süsteemile kogume juba kaks korda rohkem makse kui varem, kuid probleem pole kadunud,“ tõdes Riimaa.
Küsimusele, kas toll üldse suudab sellist kaubavoogu kontrollida, vastas Riimaa ausalt: „E-kaubanduse mahud on ettearvamatud. Kui kevadel suutsime veel toime tulla, siis nüüd on Eesti avastatud kui mugav transiidikanal. Meie kaudu liiguvad mitte ainult Eestisse jäävad saadetised, vaid ka need, mis suunduvad edasi teistesse riikidesse.“
Lahendust otsitakse Euroopa Liidu uue tollireformi kaudu, mille üle arutatakse juba. Selle eesmärk on vähendada e-kaubanduse maksupettusi ja suurendada kontrollivõimekust. Arutelus on mitmeid meetmeid, nagu 50-eurose maksuvaba piirmäära kaotamine, käitlustasu kehtestamine saadetistele ning veebiplatvormide vastutuse suurendamine, et ka nemad peaksid deklareerima ja maksma kauba eest makse.
Lisaks e-kaubandusele peab tolliteenistus tegelema ka sanktsioonikontrollidega, mis võtavad suure osa ressurssidest. „Eelmisel aastal tegime üle 500 000 sanktsioonikontrolli. Tollil on tohutult kohustusi ja e-kaubanduse plahvatuslik kasv lisab sellele veel ühe kihi,“ ütles Riimaa.
MTA sõnul on Eesti toll silmitsi uue reaalsusega – maailm muutub, mahud kasvavad ja reeglid vajavad kaasajastamist. Kui midagi kiiresti ei muudeta, võib tollitöö jõuda kriitilise piirini. Riimaa sõnul peab tulevikutoimimine põhinema targal riskianalüüsil, tehnoloogilisel automatiseerimisel ja rahvusvahelisel koostööl, et kontrolli all hoida e-kaubanduse voolu, mis ei näita vaibumise märke.
