Rahanduskomisjon saatis hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele

Rahanduskomisjon saatis hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele

Riigikogu rahanduskomisjon arutas hasartmängumaksu seaduse muutmist, et suurendada hasartmängumaksu laekumiste kaudu spordi ja kultuuri rahastamist.

Eelnõuga ajakohastatakse hasartmängu valdkonna regulatsioone, et tõsta Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eesmärgiks on parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks.

Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu määra langetamine 6%-lt 4%-ni astmeliselt, 0,5% kaupa aastas. „Muudatusega soovitakse tagada, et Eesti jääks maksukonkurentsis atraktiivseks ja säilitaks võrreldes teiste riikidega soodsa tegutsemiskeskkonna,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Eestis kehtis kaughasartmängu maksumäär pikka aega 5%, ning selle kehtestamisele järgneval aastal suurenes hasartmängukorraldajate arv Eestis ligikaudu kümne korraldaja võrra. 2024. aasta alguses tõsteti määr 6%-le, mis ei toonud kaasa maksutulu märkimisväärset kasvu, ning 2027. aastaks on kavandatud tõsta määr 7%-le. See näitab, et üksnes maksumäära tõstmine ei pruugi tagada riigile oodatavat lisatulu ning võib vähendada Eesti atraktiivsust võrreldes teiste riikidega. Seetõttu on käesoleva eelnõu eesmärk kujundada maksustamissüsteem, kus riigieelarvesse jääb kindel baasosa ning lisatulu tekib turu tegeliku kasvu arvelt.

Eelnõu algatajad viitavad Arenguseirekeskuse raportile „Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas“, mille kokkuvõttes märgitakse, et kaughasartmängudelt laekuv maks saaks tuua lisatulu kultuuri ja spordi rahastamiseks. Turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsiooni järgi võib kaughasartmängudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt 2029. aastaks mitmekordistuda. Selle potentsiaali kasutamine eeldab ühelt poolt riigi võimekuse tõstmist menetlustoimingutes ning teisalt on oluline võrreldes teiste riikidega luua atraktiivne maksumäär ja -disain.

Kuna hasartmängusektorile rakenduvad kõrgendatud nõudmised, tuleb arvestada ka rahvusvaheliste standardite ja hindamisraportite tulemusi. Eesti on viimastes hindamisraportites saanud positiivse hinnangu, mis suurendab meie regulatiivse keskkonna usaldusväärsust. Viimastel aastatel on välisriikide taustaga kaughasartmängu korraldajate arv Eestis kasvanud, mis viitab turu atraktiivsusele ja ettevõtjate valmisolekule tegutseda kohaliku litsentsi alusel.

Rahanduskomisjon otsustas saata 16 Riigikogu liikme algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) täiskogu istungile 22. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu rahanduskomisjon arutas hasartmängumaksu seaduse muutmist, et suurendada hasartmängumaksu laekumiste kaudu spordi ja kultuuri rahastamist.

Eelnõuga ajakohastatakse hasartmängu valdkonna regulatsioone, et tõsta Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eesmärgiks on parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks.

Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu määra langetamine 6%-lt 4%-ni astmeliselt, 0,5% kaupa aastas. „Muudatusega soovitakse tagada, et Eesti jääks maksukonkurentsis atraktiivseks ja säilitaks võrreldes teiste riikidega soodsa tegutsemiskeskkonna,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Eestis kehtis kaughasartmängu maksumäär pikka aega 5%, ning selle kehtestamisele järgneval aastal suurenes hasartmängukorraldajate arv Eestis ligikaudu kümne korraldaja võrra. 2024. aasta alguses tõsteti määr 6%-le, mis ei toonud kaasa maksutulu märkimisväärset kasvu, ning 2027. aastaks on kavandatud tõsta määr 7%-le. See näitab, et üksnes maksumäära tõstmine ei pruugi tagada riigile oodatavat lisatulu ning võib vähendada Eesti atraktiivsust võrreldes teiste riikidega. Seetõttu on käesoleva eelnõu eesmärk kujundada maksustamissüsteem, kus riigieelarvesse jääb kindel baasosa ning lisatulu tekib turu tegeliku kasvu arvelt.

Eelnõu algatajad viitavad Arenguseirekeskuse raportile „Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas“, mille kokkuvõttes märgitakse, et kaughasartmängudelt laekuv maks saaks tuua lisatulu kultuuri ja spordi rahastamiseks. Turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsiooni järgi võib kaughasartmängudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt 2029. aastaks mitmekordistuda. Selle potentsiaali kasutamine eeldab ühelt poolt riigi võimekuse tõstmist menetlustoimingutes ning teisalt on oluline võrreldes teiste riikidega luua atraktiivne maksumäär ja -disain.

Kuna hasartmängusektorile rakenduvad kõrgendatud nõudmised, tuleb arvestada ka rahvusvaheliste standardite ja hindamisraportite tulemusi. Eesti on viimastes hindamisraportites saanud positiivse hinnangu, mis suurendab meie regulatiivse keskkonna usaldusväärsust. Viimastel aastatel on välisriikide taustaga kaughasartmängu korraldajate arv Eestis kasvanud, mis viitab turu atraktiivsusele ja ettevõtjate valmisolekule tegutseda kohaliku litsentsi alusel.

Rahanduskomisjon otsustas saata 16 Riigikogu liikme algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu (728 SE) täiskogu istungile 22. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.