Alates järgmisest aastast muutuvad põhikooli lõpetamise tingimused – enam ei takista edasiõppimist alla lävendi jäänud eksamitulemus ega puudulikud hinded tunnistusel. Noored saavad jätkata õpinguid järgmises haridusastmes, kuid koolidel pole seni täit ülevaadet, kuidas uus kord praktikas toimima hakkab.
Septembris on haridusministeeriumi postkasti jõudnud rohkelt küsimusi, millele koolid vastuseid ootavad. Paikuse kooli õppejuht Angela Taggo tõdes, et seni saadud info on vastuoluline. Riiklik õppekava lubab küll lõpetada kuni kahe puudulikuga, kui vanem esitab avalduse ja õppenõukogu annab nõusoleku, kuid ebaselgeks jääb, mis saab siis, kui lapsevanem avaldust ei tee.
Veelgi keerulisem on olukord, kui õpilane ei saa eksamipäeval mõjuval põhjusel osaleda – järeleksameid enam ei tehta, kuid ametlikke lahendusi pole veel teada. Samuti jääb segaseks, kuidas toimida õpilastega, kelle tunnistusel on mitu puudulikku hinnet ja kelle eksamitulemused jäävad alla 50 protsendi.
Ka omavalitsused on mures. Rakvere hariduse peaspetsialist Jane Palu tõi välja, et mitmel pool Eestis ei ole kohalikke kesk- ega kutsehariduseasutusi. Kuidas suunata õppima noori, kes põhikooli lõpetavad, kuid pole sobivatesse koolidesse vastu võetud, on küsimus, millele täna vastust pole.
Viljandi kesklinna kooli direktor Lea Vendik lisas, et senine kogemus on näidanud, et õppimiskohustus lõppes 17-aastaselt ning noored lahkusid koolist alles siis, kui vanusepiir oli täis saanud. Nüüd, mil kohustus pikeneb 18. eluaastani, ei ole selge, kuhu suunata need õpilased, kellel puudub lõputunnistus.
Haridusministeerium möönab, et eelnõud on alles kooskõlastusringil ja täpseid juhiseid ei ole veel valmis. Nõunikud on kinnitanud, et muudatuste eesmärk on lihtsustada põhikooli lõpetamist ja tagada kõigile noortele võimalus omandada kutse- või keskharidus. Järeleksami kohustus kaotatakse 2026. aasta kevadest, kuid koolieksam jääb neile, kes riiklikul eksamil mõjuval põhjusel osaleda ei saa.
Kuigi seadusemuudatused on jõustunud, on koolid ja omavalitsused raskes olukorras, sest igapäevase töö korraldamiseks vajalikke täpseid reegleid ja juhiseid napib. Kuidas uus kord praktikas toimima hakkab, selgub alles järgmise õppeaasta jooksul.
