Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt.
Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb vähem kui eelnevatel aastatel. Hariduses aga oli õpetajate palgatõus seekord tagasihoidlik. Võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga on keskmine palk kasvanud avalikus ja erasektoris umbes ühepalju: riigi haldusalas 44%, kohaliku omavalitsuse haldusalas 42%, Eesti omanikega ettevõtetes 45% ja välisomanikega ettevõtetes 44%. Avalikus halduses oli palgakasv samal perioodil 40% ja jäi seega alla valitsemissektori keskmisele. Veidi pikemat trendi vaadates on aeglasem palgakasv kooskõlas sellega, et Eesti majanduse pikale langusele on järgnenud vinduv taastumine ja tööturul on olnud keskmisest rohkem tööotsijaid. Majanduslanguse ajal suurenes palgatulu osakaal tulus, mida kogu majanduses teeniti. Majanduse taastudes võib oodata, et Eesti majandus hakkab kiiremini kasvama kui palgatulu, ja ettevõttete kasumid taastuvad.
Kooskõlas majanduse endiselt nõrga seisuga on ka tööturu olukord keskmisest kehvem – tööpuudus ulatus teises kvartalis 7,8%ni ja hõive langes edasi. Ootamatult kõrge, 8,6%ni ulatuv töötuse määr selle aasta esimeses kvartalis jäi aga ajutiseks nähtuseks. Selles võis rolli mängida hinnangu juhuslik statistiline kõikumine. Juba pikemat aega on andmetes näha olnud tööturu stabiliseerumisele viitavaid märke: registreeritud töötute arv on laugel kahanemistrendil, hõive määra langus pidurdub ning tööstuses ja ehituses on paranenud ettevõtete ootused hõive edasise arengu suhtes. Prognoosi järgi on hõive kasv ja töötuse vähenemine edaspidi siiski aeglased, sest majanduslanguse ajal hoidusid ettevõtted töökohti koondamast tootmise kahanemisega samal määral. See tähendab, et esialgu on ruumi tootmist suurendada ilma lisatööjõuta.
