Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mille kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga.
Komisjoni esimees Madis Timpson märkis, et Eesti liitus konventsiooniga juba 1991. aastal ning fakultatiivprotokolliga liitumine annab inimestele ja organisatsioonidele juurde ühe võimaluse juhtida tähelepanu võimalikele konventsioonis sätestatud õiguste rikkumistele ning parandab võimalusi saada riigilt efektiivset kaitset. „Üksikisikud ja organisatsioonid saavad edaspidi võimaluse esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Peale selle saab komitee algatada uurimist omal initsiatiivil ning anda soovitusi osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks,“ selgitas esimees ja tõi esile, et Õiguskantsler on protokolliga liitumist korduvalt soovitanud.
Komisjoni aseesimees Riina Solman tõi esile, et fakultatiivprotokolliga ühinemine toob riigile juurde bürokraatiat. „Mõistan, et pöördumisi ei ennustata palju ning seega see kulu ei ole väga suur ja me saame sellega hakkama,“ sõnas ta. „Toetan selle protokolliga liitumist ega pisenda mingil juhul vajadust võidelda koduvägivalla vastu, kuid mulle teeb muret, kuhu peaksid pöörduma mehed, keda diskrimineeritakse. On vaja, et abi saaksid kõik inimesed,“ rääkis Solman.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on 8. novembri 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga. Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel 6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt 22. detsembril 2000. aastal. 8. novembri 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
ÜRO andmetel on komitee alates fakultatiivprotokolli jõustumisest saanud osalisriikidelt eelmise aasta mai seisuga 221 kaebust konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise kohta. Neist 58 on ootel, 99 on vastuvõetamatud või katkestatud, õiguste rikkumine on tuvastatud 55 kaebuse puhul ning rikkumist pole tuvastatud kaheksa kaebuse puhul.
Sotsiaalkomisjoni tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduseelnõu (583 SE) täiskogu istungi päevakorda 18. märtsil ja esimene lugemine lõpetada.
