Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima mootorsõidukimaksu seadus. Mootorsõidukimaks (ka automaks) on riiklik maks, mida maksavad kõik liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikud või mootorsõidukite vastutavad kasutajad.

Mootorsõidukimaksu seadus sätestab mootorsõidukimaksu ja sõiduki registreerimistasu.

Mootorsõidukimaks

• Tasumine kalendriaasta eest.
• Tasub omanik või vastutav kasutaja.
• Haldab Maksu- ja Tolliamet.

Registreerimistasu

• Tasumine sõiduki esmakordsel registeerimisel.

Tasutakse ka juba registreeritud sõiduki esimesel omanikuvahetusel, kui selle eest pole varem registreerimistasu makstud.

• Tasub registrisse kandja.
• Haldab Transpordiamet avaneb uues vahekaardis.

Mootorsõidukimaks – https://avalik.emta.ee/mootorsoidukimaks/calc

Mootorsõidukimaksu seadus

Vastu võetud 29.07.2024

1. peatükkÜldsätted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolevas seaduses sätestatakse mootorsõidukimaks, millega maksustatakse mootorsõiduk lähtuvalt selle omadustest.

§ 2.  Mootorsõiduk

  (1) Mootorsõiduk käesoleva seaduse tähenduses on liiklusregistris registreeritud:
  1) mootorratas (edaspidi L3e-, L4e- ja L5e-kategooria mootorsõiduk);
  2) neljarattaline mopeed (edaspidi L6e-kategooria mootorsõiduk);
  3) neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass sõitjateveoks ettenähtud sõiduki puhul on kuni 450 kilogrammi ja veoseveoks ettenähtud sõiduki puhul kuni 600 kilogrammi ning mis ei ole mopeed, traktor ega liikurmasin (edaspidi L7e-kategooria mootorsõiduk);
  4) ratasmaastikusõiduk (edaspidi MS2-kategooria mootorsõiduk);
  5) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 millimeetrit ning mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kilogrammi ja mille kliirens ei ole üle 1000 millimeetri ning mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor; pööratava sõiduasendiga traktori puhul on juhile lähim telg see, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid (nimetatud ratastraktor edaspidi T1b-kategooria mootorsõiduk);
  6) ratastraktor, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kilogrammi ja mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor (edaspidi T3-kategooria mootorsõiduk);
  7) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mis ei ole eriotstarbeline ratastraktor (edaspidi T5-kategooria mootorsõiduk);
  8) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);
  9) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 6, 8 ja 9 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.

§ 3.  Maksu objekt

  Mootorsõidukimaksu objekt on:
  1) liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk;
  2) liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk.

§ 4.  Maksu laekumine

  Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse.

2. peatükkMootorsõidukimaksu tasumise kord 

§ 5.  Maksumaksja

  Mootorsõidukimaksu maksab:
  1) mootorsõiduki omanik või
  2) liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud.

§ 6.  Maksukohustus

  (1) Mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes:
  1) on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik või käesoleva seaduse § 5 punktis 2 nimetatud vastutav kasutaja või
  2) on kantud maksustamisperioodi kestel mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordsel registreerimisel mootorsõiduki omanikuks või käesoleva seaduse § 5 punktis 2 nimetatud vastutavaks kasutajaks.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajal on liiklusregistri andmetel sõidukil käesoleva seaduse § 5 punktis 2 nimetatud vastutav kasutaja, siis on maksukohustus temal.

§ 7.  Maksustamisperiood ja maksu tasumine

  (1) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta.

  (2) Mootorsõiduki tähtajalisel registreerimisel tasutakse mootorsõidukimaksu tähtajalise registreerimise perioodi eest.

  (3) Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt maksustamisperioodi kestel, arvutatakse mootorsõidukimaks käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud korras.

  (4) Mootorsõidukimaksust tasutakse 50 protsenti 15. juuniks ja 50 protsenti 15. detsembriks.

§ 8.  Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki kohta mootorsõidukimaksu arvutamine

  (1) Maksustamisperioodi kestel kuni 30. septembrini liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks 15. detsembriks.

  (2) Maksustamisperioodi kestel pärast 30. septembrit liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks järgmise aasta 15. juuniks.

  (3) Mootorsõidukimaks arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast päevast.

§ 9.  Maksu tasumise kord

  (1) Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril.

  (2) Maksustamisperioodi kestel liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest oleva maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib Vabariigi Valitsuse volitusel sõlmida vastavalt halduskoostöö seadusele eraõigusliku juriidilise isikuga lepingu maksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks.

§ 10.  Maksu tagastamine

  Mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu ei tagastata ja maksusummat ei vähendata.

3. peatükkMootorsõidukimaksu määrad 

§ 11.  L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria mootorsõidukite maksumäärad

  (1) Sellise L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria mootorsõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni 1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni kümme aastat, mootorsõidukimaks on:
  1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 51–125 kuupsentimeetrit;
  2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 kuupsentimeetrit;
  3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 kuupsentimeetrit;
  4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 kuupsentimeetrit;
  5) 90 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 kuupsentimeetrit.

  (2) Sellise L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria mootorsõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni 1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, mootorsõidukimaks on:
  1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 kuupsentimeetrit;
  2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 kuupsentimeetrit;
  3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 kuupsentimeetrit;
  4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 kuupsentimeetrit.

§ 12.  M1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad

  (1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole liiklusseaduse § 2 punkti 88¹ tähenduses täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud süsinikdioksiidi (edaspidi CO₂) eriheite kohta, maksumäär leitakse järgmise kolme komponendi summana:
  1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;
  2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga;
  3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot või välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO₂ eriheite kohta, maksumäär leitakse järgmise kolme komponendi summana:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
  3) CO₂ eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO₂ eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO₂ gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO₂ eriheite kohta, CO₂ eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:
  1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;
  2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;
  3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse:
  1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO₂ grammi kilomeetri kohta;
  2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 52 CO₂ grammi kilomeetri kohta;
  3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 39 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO₂ eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki maksumäär leitakse järgmise kolme komponendi summana:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
  3) CO₂ eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, maksumäär leitakse järgmise kahe komponendi summana:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, maksumäär leitakse järgmise kahe komponendi summana:
  1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;
  2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot.

  (9) M1-kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu”, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga.

§ 13.  N1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad

  (1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO₂ eriheite kohta, maksumäär leitakse järgmise kahe komponendi summana:
  1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;
  2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO₂ eriheite kohta, maksumäär leitakse järgmise kahe komponendi summana:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
  2) CO₂ eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO₂ eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja seejärel iga CO₂ gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO₂ eriheite kohta, CO₂ eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:
  1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;
  2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;
  3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 20 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO₂ eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki maksumäär leitakse järgmise kahe komponendi summana:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
  2) CO₂ eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, maksumäär on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, maksumäär on 30 eurot mootorsõiduki kohta.

  (10) N1-kategooria mootorsõiduk, mille erivõimsus ületab liiklusregistri andmetel 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta, maksustatakse M1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga.

§ 14.  Mootorsõiduki vanusest sõltuv kordaja

  (1) M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki maksumäär korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga, mis on:
  1) 0,92, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;
  2) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;
  3) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;
  4) 0,67, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;
  5) 0,59, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;
  6) 0,51, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;
  7) 0,43, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;
  8) 0,35, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;
  9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;
  10) 0,18, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;
  11) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat;
  12) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.

  (2) Mootorsõidukimaksu määra kordajat rakendatakse mootorsõidukimaksu summale, millest on lahutatud baasosa.

§ 15.  Mootorsõidukimaksu vabastus

  Mootorsõidukimaksuga ei maksustata:
  1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukit;
  2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvaid mootorsõidukeid;
  3) välislepingus sätestatud maksusoodustuse rakendamisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (edaspidi NATO) ja selle allorganitele, sõjalisele peakorterile, ühises kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmetele ning nende ülalpeetavatele, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajatele, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmetele ja nende ülalpeetavatele ning peakorteri lepingupartneri töötajatele ja nende ülalpeetavatele ning välisriigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kuuluvaid mootorsõidukeid.

4. peatükkMootorsõidukimaksu register 

§ 16.  Mootorsõidukimaksu register

  (1) Mootorsõidukimaksu register on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.

  (2) Mootorsõidukimaksu registri eesmärk on töödelda mootorsõidukimaksu haldamiseks vajalikku teavet.

  (3) Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud maksumäärade ja -vabastuste arvestamiseks, sealhulgas:
  1) mootorsõiduki omaniku ja vastutava kasutaja üldandmed;
  2) andmed mootorsõiduki tuvastamiseks;
  3) mootorsõiduki tehnilised andmed.

5. peatükkRakendussätted 

1. jaguÜleminekusätted 

§ 17.  Maksuteate väljastamise erisus

  (1) Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt ajavahemikus 2025. aasta 1.–31. jaanuarini, väljastatakse mootorsõiduki eest tekkinud maksukohustuse kohta maksuteade hiljemalt 2025. aasta 15. veebruaril.

  (2) 2025. aastal elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud maksuteade toimetatakse kätte ka posti teel, kui:
  1) maksumaksja seda soovib, välja arvatud juhul, kui talle on maksuteade juba kätte toimetatud;
  2) maksuteadet ei ole avatud e-maksuametis 55 tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates.

§ 18.  Järelhindamine

  Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aastal mootorsõidukimaksu ja liiklusseaduse 12³. peatükis sätestatud registreerimistasu rakendamise eesmärgi saavutamist, kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.

2. jaguSeaduste muutmine 

§ 19.  Kohalike maksude seaduse muutmine

Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 7 ja § 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20.  Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teekasutustasu” sõnadega „ning registreerimistasu”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 88¹ järgmises sõnastuses:

„88¹) täiselektriline mootorsõiduk on mootorsõiduk, mille veomootoriks on elektrimootor ja millel puudub sisepõlemismootor;”;

3) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja sõna „veoajamiga”;

4) paragrahvi 173 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja registerpantide” tekstiosaga „, registerpantide ja mootorsõiduki registreerimistasu tasumise”;

5) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 2³ järgmises sõnastuses:

„(2³) Sõidukite andmebaasis peetakse arvestust ka käesoleva seaduse 12³. peatükis sätestatud registreerimistasu üle.”;

6) seadust täiendatakse 12³. peatükiga järgmises sõnastuses:

„12³. peatükk
REGISTREERIMISTASU

§ 190¹⁶. Registreerimistasu

Registreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 190¹⁷ lõikes 1 nimetatud kategooriasse kuuluva mootorsõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise või selle omanikuvahetuse eest.

§ 190¹⁷. Registreerimistasu objekt

(1) Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk:
1) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);
2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende alamkategooriad.

§ 190¹⁸. Registreerimistasu tasumise kohustus

(1) Registreerimistasu tasub isik, kelle huvides või kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registrikande toiming tehakse.

(2) Registreerimistasu tasumise kohustus tekib:
1) sõiduki liiklusregistris registreerimisel või
2) sõiduki esmakordsel omanikuvahetusel, kui sõiduki eest ei ole tasutud registreerimistasu käesoleva lõike punkti 1 kohaselt.

(3) Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab Transpordiamet pärast liiklusseaduse § 76 lõikes 9 sätestatud sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamist ja enne sõiduki omanikuvahetuse registrikande toimingut.

(4) Eestis registreeritud sõiduki omanikuvahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust ei teki, kui:
1) sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või
2) sõiduk on omandatud pärimise teel.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõiduk võõrandatakse, siis loetakse see esmakordseks omanikuvahetuseks.

(6) Tähtajalisel registreerimisel tasutakse registreerimistasu ainult tähtajalise registreerimisega määratud perioodi eest.

§ 190¹⁹. Registreerimistasu tasumise aeg

Registreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist või Eestis registreeritud sõiduki esmakordset omanikuvahetust, arvestades käesoleva seaduse § 190¹⁸ lõikes 4 sätestatut.

§ 190²⁰. Registreerimistasu haldur

Registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

§ 190²¹. Registreerimistasu laekumine

Registreerimistasu laekub riigieelarvesse.

§ 190²². M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1) baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 10 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 50 euroga;
3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;

3) CO₂ eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO₂ eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO₂ gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO₂ eriheite kohta, CO₂ eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:
1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;
2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;
3) mootorsõiduki vanus aastates registreerimistasu määramise ajal alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse:
1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO₂ grammi kilomeetri kohta;
2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 52 CO₂ grammi kilomeetri kohta;
3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 39 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO₂ eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
3) CO₂ eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud massiosa;
3) CO₂ eriheite osa, mis on 46 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta;
2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2200 eurot.

(9) M1-kategooria mootorsõiduki, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega „elamu”, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määra alusel.

§ 190²³. N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO₂ eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja seejärel iga CO₂ gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad liiklusregistris andmed CO₂ eriheite kohta, CO₂ eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse täisarvuni:
1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;
2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;
3) mootorsõiduki vanus aastates registreerimistasu määramise ajal alates esmase registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV”, 20 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO₂ eriheite WLTP-meetodi suurim referentsväärtus on 350 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2) CO₂ eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;
2) CO₂ eriheite osa, mis on 69 CO₂ grammi kilomeetri kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr on 200 eurot mootorsõiduki kohta.

(10) N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab liiklusregistri andmetel 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määrast.

§ 190²⁴. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja

(1) M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga, mis on:
1) 0,87, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 1 aasta;
2) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 2 aastat;
3) 0,65, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 3 aastat;
4) 0,56, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 4 aastat;
5) 0,48, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;
6) 0,42, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;
7) 0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;
8) 0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;
9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;
10) 0,22, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;
11) 0,19, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;
12) 0,16, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;
13) 0,14, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;
14) 0,12, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;
15) 0,10, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat;
16) 0,09, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 16 aastat;
17) 0,08, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 17 aastat;
18) 0,07, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 18 aastat;
19) 0,06, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 19 aastat;
20) 0,05, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või esimese omanikuvahetuse kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.

(2) Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud baasosa.

(3) Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega.

§ 190²⁵. Registreerimistasuvabastus

Registreerimistasu ei tasuta:
1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritava mootorsõiduki eest;
2) Välisministeeriumi taotluse alusel mootorsõidukite eest, mis kuuluvad välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale;
3) Kaitseministeeriumi taotluse alusel mootorsõidukite eest, mis kuuluvad välislepingus sätestatud maksusoodustuse rakendamisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (edaspidi NATO) ja selle allorganitele, sõjalisele peakorterile ning ühises kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva Euroopa Liidu liikmesriigi relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmetele ning nende ülalpeetavatele, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajatele, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmetele ja nende ülalpeetavatele ning peakorteri lepingupartneri töötajatele ja nende ülalpeetavatele ning välisriigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele.

§ 190²⁶. Teise liikmesriigi füüsilise isiku registreerimistasuvabastus

(1) Registreerimistasu ei pea maksma sellise sõiduki registreerimisel, mida teises Euroopa Liidu liikmesriigis alalist elukohta omav õpilane kasutab Eesti territooriumil, kus õpilane elab ajutiselt üksnes seoses oma õpingutega.

(2) Registreerimistasuvabastust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kui:
1) isik omab alalist elukohta Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole Eesti;
2) isik ei kasuta sõidukit Eestis ärilisel eesmärgil;
3) seda mootorsõidukit Eestis ei võõrandata, rendita välja ega laenutata ja
4) isik taotleb sellise sõiduki registreerimist, mis on isiku alalises elukohariigis registreeritud ja tema omanduses.

(3) Registreerimistasuvabastuse taotlemiseks esitab isik sõiduki registreerimisel Transpordiametile õppeasutuse tõendi õppimise kohta, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud asjaolusid kinnitavad legaliseeritud dokumendid ning kinnituse lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku sõiduki registreerimisel registreerimistasuvabastuse kasutamisel kannab Transpordiamet lõike 2 punktis 3 nimetatud nõude tagamiseks liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärke.

(5) Kui registreerimistasuvabastuse saanud isik arvatakse õppeasutusest välja, peab ta sõiduki Eesti liiklusregistrist kustutama 30 päeva jooksul pärast õppeasutusest väljaarvamist.

(6) Kui Transpordiamet tuvastab, et registreerimistasuvabastusega isik on õppeasutusest välja arvatud ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõue on täitmata, kustutab Transpordiamet sõiduki 30 päeva pärast olukorra tuvastamist ajutiselt registrist.

(7) Kui sõiduk on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alusel olnud ajutiselt kustutatud üks aasta, kustutab Transpordiamet sõiduki registrist.

§ 190²⁷. Registreerimistasu tagastamine

(1) Isik võib taotleda registreerimistasu tagastamist 60 päeva jooksul arvates temale kuulunud sõiduki liiklusregistrist kustutamisest, kui sõiduk kustutati eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit.

(2) Sõidukite puhul, mis kustutatakse liiklusregistrist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil enne ühe aasta möödumist sõiduki esmase registreerimise kuupäevast, ei tagastata sõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise hetkel kehtinud registreerimistasu baasosa.

(3) Registreerimistasu tagastatakse, kui sõiduki esmakordsest registreerimisest on möödas vähem kui kümme aastat. Tagastatava registreerimistasu summa on võrdne sõiduki liiklusregistrist kustutamise päeval arvestatud registreerimistasu suurusega nende registreerimistasu määrade järgi, mis kehtisid selle tasumise ajal.

(4) Väiksemat kui 300-eurost registreerimistasu ei tagastata.

(5) Registreerimistasu tagastamise taotluse esitamise ja registreerimistasu tagastamise korra sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

7) paragrahvi 190²² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1) baasosa 225 eurot mootorsõiduki kohta;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 1–93 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 94–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 15 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 45 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 65 euroga;
3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 3 euroga kuni summani 3000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 3 euroga kuni summani 3000 eurot.”;

8) paragrahvi 190²² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:
1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 1–49 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 5 euroga, vahemikus 50–93 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 10 euroga, vahemikus 94–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 20 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga;
3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV”, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot.”;

9) paragrahvi 190²² lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) baasosa 225 eurot mootorsõiduki kohta;
2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 3 euroga kuni summani 3300 eurot.”;

10) paragrahvi 190²² lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;
2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot.”;

11) paragrahvi 190²³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) baasosa 400 eurot mootorsõiduki kohta;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 1–153 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 2 euroga, vahemikus 154–199 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 200–249 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 250 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.”;

12) paragrahvi 190²³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO₂ eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:
1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta;
2) CO₂ eriheite osa selliselt, et iga CO₂ gramm vahemikus 1–90 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 2 euroga, vahemikus 91–136 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga, vahemikus 137–186 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 187 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.”;

13) paragrahvi 190²³ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr on 300 eurot mootorsõiduki kohta.”;

14) paragrahvi 190²³ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline, registreerimistasu määr on 400 eurot mootorsõiduki kohta.”;

15) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:

„(27) Kui ajavahemikul 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini tekib käesoleva seaduse § 190²⁷ alusel õigus taotleda registreerimistasu tagastamist, saab taotlust esitada alates 2025. aasta 1. juulist.”;

16) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 59–63).”.

§ 21.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) mootorsõidukimaks.”;

2) paragrahvi 29 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „maamaksuteadete” sõnadega „ja mootorsõidukimaksu teadete”;

3) paragrahvi 105 lõike 6 punktid 6¹–6⁵ loetakse punktideks 6²–6⁶ ja lõiget täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses:

„6¹) mootorsõidukimaks;”.

§ 22.  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2³ lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

2) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:
1) sügava puudega lapsele – 270 eurot;
2) raske puudega lapsele ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud lapsele – 180 eurot;
3) keskmise puudega lapsele – 139 eurot.”;

4) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Puudega tööealise inimese toetust makstakse järgmistes suurustes:
1) sügava puudega tööealisele inimesele – 100 eurot;
2) raske puudega tööealisele inimesele – 50 eurot;
3) keskmise puudega tööealisele inimesele vastavalt valdkonnale, milles funktsiooni kaotus või kõrvalekalle esineb, – 29–42 eurot.”;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Keskmise puudega tööealise inimese toetuse maksmise täpsemad tingimused ja suurused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

6) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 7¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse järgmistes suurustes:
1) sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 41 eurot;
2) raske puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 27 eurot;
3) keskmise puudega vanaduspensioniealisele inimesele – 13 eurot.”;

8) paragrahvis 9 asendatakse tekstiosa „75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast” tekstiosaga „19,18 eurot”;

9) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „25 protsenti ega rohkem kui 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast” tekstiosaga „6,39 eurot ega rohkem kui 25,57 eurot kuus”;

10) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „24-kordses sotsiaaltoetuste määras” tekstiosaga „613,68 eurot”;

11) seadust täiendatakse §-ga 25³ järgmises sõnastuses:

„§ 25³. Mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus

(1) Mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamiseks makstakse ühekordset toetust:
1) sügava puudega lapsele – 142 eurot;
2) raske puudega lapsele – 95 eurot;
3) käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosiga lapsele – 95 eurot;
4) sügava puudega tööealisele inimesele – 250 eurot;
5) raske puudega tööealisele inimesele – 60 eurot.

(2) Toetuse saamise õigus on lastel ja tööealistel, kes vastavad 2025. aasta 1. jaanuaril ühele järgmistest tingimustest:
1) isikul on tuvastatud sügav puue;
2) isikul on tuvastatud raske puue;
3) lapsele on käesoleva seaduse § 6 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud harvikhaiguse diagnoosi tõttu määratud raske puudega lapse toetus.

(3) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(4) Toetus määratakse isikutele Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

(5) Sotsiaalkindlustusamet teeb toetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud viisil.

(6) Toetus makstakse välja hiljemalt 2025. aasta 31. märtsil sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kui isiku vastavus toetuse saamise tingimustele tuvastatakse hiljem, makstakse toetus välja tagantjärele.

(7) Toetuse kulud kaetakse riigieelarvest.”;

12) paragrahv 25³ tunnistatakse kehtetuks.

§ 23.  Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 142⁷² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõiduki, välja arvatud mopeed ning kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis ja liiklusseaduse §-s 190¹⁷ nimetatud sõiduk, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 120 eurot.”;

2) paragrahvi 142⁷⁴ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivu ei tasuta, kui seoses sõiduki omaniku vahetumisega kuulub tasumisele liiklusseaduse § 190¹⁸ lõike 2 punktis 2 ettenähtud registreerimistasu.”.

§ 24.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on isikul, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus ja kes vajab abivahendit selleks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule.”;

2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Tingimused, millisest terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

3) paragrahvi 47 lõiked 2 ja 2¹ tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Abivahendi kasutamise vajaduse tuvastaja sõltuvalt abivahendi keerukusest ja abivahendi tõendi andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

5) paragrahvi 47 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 47 lõiked 7–9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Sotsiaalkindlustusamet võib tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel erandkorras otsustada:
1) omaosaluse vähendamise;
2) uue abivahendi hüvitamise enne isikule hüvitatud sama ISO-koodiga abivahendi kasutusaja lõppu või abivahendi hävimisel kasutajast mitteolenevatel põhjustel;
3) sellise abivahendi hüvitamise, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu;
4) piirlimiidi suurendamise;
5) abivahendile kehtestatud piirhinna muutmise;
6) abivahendile kehtestatud müügi- või üüritehingu nõude muutmise;
7) sellise abivahendi hüvitamise, mille kohta on abivahendite loetelus märge, et hüvitamine toimub erandkorras.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhtudel abivahendi eest tasu maksmise kohustuse erandkorras ülevõtmise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9) Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel sellise abivahendi eest, mille nimetus ei ole kantud abivahendite loetellu, kaasab Sotsiaalkindlustusamet menetlusse eksperdi.”;

7) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Abivahend käesoleva seaduse tähenduses on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek.”;

8) paragrahvi 48 lõike 3 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) tingimused, millisest terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik;”;

9) paragrahvi 50 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Piirmäär on õigustatud isikult ülevõetava tasu maksmise kohustuse protsentuaalne osa, mis arvutatakse abivahendi piirhinnast.”;

10) paragrahvi 50 lõike 7 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „puude” sõnaga „funktsioonihäire”;

11) paragrahvi 50 lõike 8 punktid 1, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 50 lõike 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kuni 18-aastasel isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on väljastatud abivahendi tõend, – piirmäär 90 protsenti;”;

13) paragrahvi 50 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Isiku omaosalus müügitehingu korral on abivahendi maksumuse ja riigi osaluse summa vahe, kuid mitte väiksem kui 7 eurot.”;

14) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 9¹ järgmises sõnastuses:

„(9¹) Sotsiaalkindlustusamet vähendab isiku omaosalust kuni viie protsendini, kuid mitte alla 7 euro abivahendi maksumusest müügitehingu puhul, juhul kui isikule või tema perekonnale on abivahendi soetamise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust.”;

15) paragrahvi 50 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks.

3. jaguSeaduse jõustumine 

§ 25.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 punktid 1–10 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.

  (3) Käesoleva seaduse § 24 punktid 1–4, 8, 11 ja 12 jõustuvad 2025. aasta 1. septembril.

  (4) Käesoleva seaduse § 22 punkt 12 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

  (5) Käesoleva seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

  (6) Käesoleva seaduse § 20 punktid 7, 9, 11 ja 13 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

  (7) Käesoleva seaduse § 20 punktid 8, 10, 12 ja 14 jõustuvad 2031. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimeesv