Eesti elanikest 84% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub Riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust. Juba 2022. aastal toimus oluline tõus (+8%), mis on 2023. aastal jäänud samale tasemele.
Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15–29 aastased (93%) ja 75-aastased ning eakamad maal elavad inimesed (91% ), eesti rahvusest (89%), kõrgharidusega (84%) ja enam kui 800-eurose netosissetulekuga (pereliikme kohta) inimesed.
Eesti tegevust Euroopa Liidus hindab edukaks 60% Eesti elanikest ning ebaedukaks 28%.
Kõige olulisemaks Euroopa Liitu kuulumise põhjuseks peeti jätkuvalt võimalust elada, reisida, õppida ja töötada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides – kokku mainis seda pea pool vastanutest (47%), seejuures 29% pidas seda kõige olulisemaks liitu kuulumise põhjuseks.
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi asejuht Katrin Juhandi sõnul on isikute vaba liikumine püsinud olulise EL-is olemise põhjusena juba aastaid ja seda eelkõige noorte hulgas.
„Lisandunud on siia ka julgeolekuaspekt- 34% inimestest peab oluliseks ELi kuulumise põhjuseks julgeoleku suurendamist,“ ütles Juhandi. Ta lisas, et julgeoleku tähtsustamine koos jätkuvalt kõrge toetusega kuulumisele Euroopa Liitu kinnitavad, et Euroopa Liit näitas ka eelmisel aastal veenvalt inimestele oma ühtsust ja suutlikkust Venemaa agressioonile vastu seista. „EL jätkas Ukraina igakülgset toetamist ja otsustas avada Ukrainaga liitumisläbirääkimised, rakendades samal ajal uusi sanktsioone Venemaa vastu,“ lisas Juhandi.
Uuringus kaardistati ka seda, kuivõrd hästi on inimesed enda hinnangul kursis Eesti eesmärkide ning huvidega Euroopa Liidus. 48% elanikest hindab ennast hästi või pigem hästi kursis olevateks, ent 42% pidasid end nendega kursis mitte olevaiks.
Valdkonnad, mida peeti kõige sagedamini vajalikuks Euroopa Liidu eelarvest toetada, olid haridus ja teadus (39%), põllumajandus ja maaeluareng (38%), julgeolek ja turvalisus (kokku 33%) ja teed ning energia- ja sideühendused (27%).
Kuigi elanikud on arvamusel, et Euroopa Liitu kuulumine on hea ja inimeste heaolu on seetõttu suurenenud, siis hinnang kaasarääkimise võimalusele on madalam.
„See on koht, kus peame kõik pingutama, et selgitada ja infot jagada, millised on Eesti seisukohad, mis seisab ühe või teise otsuse taga ning kuidas nende otsusteni jõutakse“ rääkis Euroopa Liidu sekretariaadi asejuht Katrin Juhandi.
Otselink uuringule Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/media/3323/download