Uus aasta ei ole Eesti majanduses alanud just kõige helgemates toonides. Kui vaadata viimati avaldatud majandusnäitajaid, siis on pilt lausa nutune. Eestis toodetud kaupade eksport kahanes novembris aastaga 12%, jaemüük oli mullusest 9% madalam, tarbijakindlus püsib varaste 90ndate sügavuses ja registreeritud töötuse määr ületab 8%. Kas siit saab ainult paremaks minna või ootab meid hullem alles ees? Viimased aastat on teinud analüütikud majanduse tuleviku ennustamisel väga alandlikuks, sest reaalsus ei kipu prognoosidega kuidagi kokku käima. Et mõnigi prognoos täppi läheks on alljärgnevalt välja toodud kolm stsenaariumi, kuidas Eesti majandusel sel aastal minna võiks.
Põhistsenaarium: majandus ei ela ega sure
Eesti majandus on ekspordi suure tähtsuse tõttu väga sõltuv väliskeskkonnast. Kui vaadata neid prognoose, mis täna Euroalale ja meie peamistele kaubanduspartneritele visandatakse, siis on avanev pilt üsna rõõmutu ka seal. Enamuse prognoosijate hinnangul ootab Euroala ees null-koma-midagi protsendine majanduskasv. Ka selleni jõudmisel on oluline eeldus see, et Euroopa Keskpank hakkab õige pea kärpima intressimäärasid. SEB hinnangul langetab keskpank peamised intressimäärasid terve protsendi võrra ja aasta lõpuks võiks euribor 3%ni või ehk isegi pisut alla selle kukkuda. Väiksemad laenumaksed lubavad majapidamistel rohkem tarbida ja ettevõtetele võiks laenamise odavnemine anda senisest enam indu investeeringuid teha. Mis puudutab meie peamised kaubanduspartnereid Soomet ja Rootsit, siis on vaade majandusele seal Euroala keskmisega suhteliselt sarnane, ent Põhjamaade oluliseks eripäraks on kinnisvara- ja ehitussektori pea täielik seiskumine. Ülimadalate ehitusinvesteeringute tõttu tundub tõenäoline, et SKP muutus on neis riikides 2024. aastal miinusmärgiga ja Eesti eksportööride väljavaade seal seega kesine.
Mida tähendab taoline väliskeskkond Eestile? Ennekõike seda, et kiiret ekspordi taastumist ei ole loota. Ilmselt saavutab eksport küll kuskil aasta keskpaigaks oma põhja, kuid edasine kasv saab olema väga aeglane, eriti Põhjamaade turgudel. Selle tulemusena jätkub eelmisel aastal alanud trend, kus ennekõike töötlevas tööstuses ja seda abistavatel tegevusaladel väheneb nõudlus töökäte järele ning töötus suureneb. Töötuse kasvu panustab ka ehitussektor, kus ennekõike just erasektori tellimuste vähenemine teravalt tunda annab. Samas ei võta koondamised väga laiaulatuslikke mõõtmeid ja töötuse kasv piirdub protsendi-kahega. Et tööta jäämise oht ei puuduta keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesi, siis ei vähene mullusega võrreldes oluliselt tarbimine. Samuti pole vaatamata tehinguaktiivsuse vähenemisele oodata kinnisvarahindade kukkumist, sest müügiga pole kellelgi kiire ja soodsamad intressimäärad hakkavad aasta teises pooles huvi kinnisvara vastu taas kasvatama.
Positiivne stsenaarium: siiski majanduskasv
Kuigi järgnev spekulatsioon tundub konteksti arvestades pea jumalavallatu, siis pole kuskile kadunud ka optimistid, kes ütlevad, et tänavune aasta saab oodatust oluliselt parem olema. Nimelt on majanduskasvu seni pidurdanud ennekõike inimeste pessimistlikud hoiakud, mida on süvendanud inflatsioon ja intressimäärade tõus. Nüüd, kus intressimäärad peaksid peagi langema, usuvad optimistid, et tegelikult võib majanduskasv ka üsna hoogsalt taastuda. On ju seis pea kõigi riikide tööturgudel endiselt üsna hea, tööhõive kõrge ja palgadki tublisti kerkinud. Kui taastub lootus, et majandusseis peagi paraneb, võivad inimesed seetõttu asuda üsna hoogsalt tarbima, mis omakorda paneb ettevõtted tootmisvõimsust kasvatama ehk investeerima. See annab majandusele omakorda hoogu juurde ja nii lõpetavad suuremad riigid 2024. aasta paariprotsendise majanduskasvuga.
Ekspordist sõltuva Eesti majanduse jaoks tähendab paranev välisnõudlus tublisti tööd. Ehkki Soome ja Rootsi ehitusturu kiire käivitumine tundub isegi optimistliku stsenaariumi kohaselt tänavu võimatu, siis paljudes teistes tootmisharudes toimub muutus kiiremini ja ennekõike tugeva teise poolaasta tõttu eksport hoopis suureneb. Ootus nõudluse edasise kasvu osas pöörab ümber senise trendi tööturul ja kuigi lähikuudel on tulemas veel koondamisi, siis aasta teises pooles hakkab hõive taas suurenema. Jätkuvalt konkurentsitihe tööturg ning palgakasv hakkab suurendama tarbimist, mis soosib kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Üldine optimismi kasv majanduse tuleviku osas hakkab elavdama ka kinnisvaraturgu. Tehinguaktiivsus taastub ja seni külmutatud uued arendusprojektid pannakse taas käiku. Taas hakkavad kasvama ka kinnisvarahinnad, tõsi, varasemast küll aeglasemas tempos.
Negatiivne stsenaarium: sügav kriis
Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt Eesti majanduse viimaste kuudel võimust võtnud trendid süvenevad. On täiesti võimalik, et vaatamata aina madalamaks muutuvale võrdlusbaasile, jätkub ekspordi kiire langus ka edaspidi. Tööstusettevõtted, kes on seni suutnud varasemate puhvrite arvelt tööjõudu hoida, hakkavad lootuse kadudes töötajaid koondama. Lisaks Põhjamaade ehitusturuga seotud ettevõtetele, teatab globaalse nõudluse halvenemise tõttu Eestis tegevuse kokkutõmbamisest ka mõni suur välisomanduses tööstus, mis oma suure koondatute hulga tõttu olukorda tööturul tõsiselt halvendab. Ulatuslike koondamiste tõttu tööstuses tõuseb juba suve hakul töötuse määr 10% juurde, mis hakkab ilmselgelt mõjutama ka ülejäänud majanduse toimimist. Jaekaubanduses langeb müük järsult, tuues endaga kaasa täiendava koondamislaine. Maad võtab üldine hirm tuleviku pärast, töötajaid koondama asuvad ka ettevõtted, kus siiani on ärikonjunktuur olnud üsna hea, kuid kardetakse hullemat. Aasta lõpuks on töötus kasvanud juba 15% lähedale ja majandus paiskunud sügavasse langusse. Kinnisvaraturul igasugune tegevus soikub ja aasta teises pooles hakkavad toimuma esimesed sundmüügid, mille tulemusena langevad kinnisvarahinnad 20-25%. Paanika majanduse tuleviku osas sunnib valitsuse tagasi pöörama kõik senised maksutõusud ja võtma eelarvepuudujäägi katmiseks uut laenu. Kahjuks ei õnnestu seda aga piisavalt kiiresti majandusse suunata ja selle mõju hakkab avalduma alles 2025. aasta lõpupoole. Seniks jääb Eesti virelema sügavasse majanduskriisi, mille tulemusena langeb Eesti elatustase aastatetagusesse aega.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
