Regionaalminister Madis Kallas pakkus välja reeglilõdvenduse, mille järel võiksid Eesti inimesed üle kaheksa aasta taas elusat kodusiga näha. Katsuda teda siiski ei tohiks ning samuti jääb keelatuks taluõues pekisea kasvatamine.
2015. aasta suvi möödus paljudele seakatku hirmus. Teadlased uurisid, ega haigus kärbestega levi, mobiilne seapõleti ei saanud oma tööga hakkama ja mitu talu kaeti ühtlase kloorikihiga.
Maaeluminister Urmas Kruuse ütles välja lause, mis aastaid hiljem pisut kohendatuna uuesti kasutust leidis: “Peame õppima seakatkuga kõrvuti elama.”
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi loomatervise- ja heaolu valdkonna nõunik Ülle Pau meenutas Vikerraadio saates “Uudis+”, et toona oli suurte farmide kõrval veel palju talusid, kus sulus kasvas üks või kaks siga.
“Reeglina keegi seal bioohutusest kinni ei pidanud. Ja suurte seapidamisettevõtete juhid ütlesid, et nendele on pidevalt üksikseapidajate poolt oht,” rääkis Pau.
Ühelt poolt kardeti, et kuri haigus levib väiksest talust suurde farmi. Kuid niisama palju peljati karantiinitsooni, mis sirkliga üksiku haiguskolde ümber tõmmati. Ettevõtjale tähendanuks see väga kalleid piiranguid.
Paljud suurettevõtted ostsid ümbruskonna sead suure raha eest kokku. Mõni sõlmis väiketalunikega lepingu, kus need lubasid, et uut siga nad enam koju ei võta. Vastutasuks on farmerid neile iga aasta searümba viinud. Aga oma sammu astus ka riik. “Kehtestasime sea väljaspidamise keelu ja samuti ei soodustanud me enam üksiku sea pidamist,” sõnas Pau.
Sead võivad tulla turismitaludesse
Kaheksa aastat on elusat siga näinud peamiselt suurfarmide ja tapamajade töötajad ning üksikud salasea pidajad. Kui põllumajandus- ja regionaalministri Madis Kallase väljapakutud eelnõu määruseks saab, võib olukord muutuda.
Plaanitav muudatus lubaks sea väljas pidamist neljal juhul. Esiteks siis, kui neid peetakse mõnes kinnises ettevõttes näitustel käimiseks, liigi säilitamiseks või uurimistööks. Selliste asutuste alla läheb näiteks loomaaed. Kusjuures muudatus puudutab ka eksootilisemaid sealiike nagu tüügassigu ja jõesigu.
Teiseks võiks sigu välja lubada turismitalud ja loomapargid, mis peavadki neid teadus- ja hariduseesmärgil avalikuks näitamiseks. “Ega lapsed meil ei teagi varsti, mis see siga on,” märkis Pau.
Umbes kakskümmend loomaparki ja turismitalu on teada andud, et sooviks külalistele sigu näidata ja tõenäoliselt saakski neist kohad, kus tavaline eesti inimene seaga tutvust võib teha. Samas rõhutas Ülle Pau, et sead peavad olema korraliku tara taga ja see, et külalised põrsast kõrva tagant sügaks, ei tule kõne allagi.
Seapidamise soovist peab ettevõte põllumajandus- ja toiduametile teada andma. “PTA hindab seda olukorda ja esitab ettevõtjale tingimused bioturvanõuete rakendamiseks,” sõnas Pau.
Orvuks jäänud sead saavad jahikoeri treenida
Erand puudutaks ka osasid vangistuses kasvavaid metssigu. Neid lubataks õues pidada muu hulgas selleks, et jahikoeri treenida.
“Sellega saab jahikoer endale selgeks, kui lähedale ta võib seale minna. Ta õpib sea käitumist tundma, mis on väga oluline jahikoera tervise seisukohast, sest jahimehed on kurtnud, et kui jahikoera korralikult treenida ei saa, siis metssiga kisub ta lihtsalt lõhki,” tõdes Pau.
Ta rõhutas, et jahimehed aitavad metssigade arvukust ja sellega koos ka seakatku kontrolli all hoida. Sead, keda koerte treenimiseks kasutatakse, on üldjuhul põrsana orvuks jäänud. Inimesed kasvatavad nad üles ja harjutavad uue eluga.
“Metssiga peetakse tarastatud territooriumil, tema jaoks on tehtud ka mingid varjumise kohad. Kui koer lastakse treenima, siis mitte mingil juhul neil ei tekigi lähikontakti,” rääkis Pau, kelle kinnitusel sigu hammustada ei lasta. “Treenerite sõnul on see kõik seale väga turvaline,” sõnas Pau.
Neljandaks ei kehtiks sigade väljaspidamise keeld nende minisigade suhtes, keda inimesed peavad kodus lemmikloomana. Seda juhul, kui suudetakse välistada minisea kokkupuude hariliku kodusea ja looduses vabalt elava metsseaga. Ülle Pau märkis, et tihtipeale peetakse lemmiksiga korteris.
“Meie muidugi ei kiida sellist minisea lemmikloomaks võtmist kuidagi heaks. Aga inimesed peavad neid ja sead peavad käima väljas jalutamas. Ta on ikkagi loom, kes vajab liikumist,” selgitas Pau.
Jõululauale saab pekki endiselt poest
Ülle Pau rõhutas, et rohkem erandeid ministeeriumil plaanis ei ole ning katkueelsest ajast tuttav jõulusea pidamine on ka edaspidi keelatud.
“Seda me kindlasti ei luba. Niikaua, kui sigade Aafrika katk on meie metsades, me sellist luba ei anna,” kinnitas Pau, kelle sõnul puudutaks määrusemuudatus väga väheseid seapidajaid. “Ükskiksigade pidamine pole ohutu,” sõnas Pau. “Alati on oht, et sealt võib midagi suurtesse sigalatesse minna.”
Viimane katku haigestunud kodusiga registreeriti 2021. aastal. “Aga viimased metssigade juhtumid registreeriti 1. ja 2. juunil kahel Võrumaal kütitud metsseal, kes andsid antikeha positiivse tulemuse,” rääkis Pau.
Err.ee