Sellel aastal esitas huvide deklaratsiooni tähtajaks ehk 31. maiks 3439 inimest ehk 78% neist, kes olid seda kohustatud tegema. Ligi 2% deklarantidest ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise tähtaeg ühegi tööandja juures veel saabunud.
„On väga oluline, et deklareerimise kohustusega inimesed võtaksid seda tõsiselt. Tänan kohalikke omavalitsusi, kes justiits- ning rahandusministeeriumi üleskutsel tänavu kevadel deklarantide andmeid registris ajakohastasid ning sellega andmete kvaliteeti parandasid. Lisaks hindan kõrgelt asutuste pingutusi, kes registri automaatsetele meeldetuletustele täiendavalt oma deklarantidele tähtaja saabumist meelde tuletasid. Kahjuks on siiski veel suur hulk neid, kes ei esita deklaratsioone õigeaegselt,“ ütles justiitsministeeriumi siseaudiitor Terly Toomast.
Tähtajaks oli deklaratsioon esitamata 946 ametikohal, kellel see kohustus on. Põhiosa (88%) esitamata deklaratsioonidest moodustasid kohalike omavalitsuste ametiisikud. Ametikohtade järgi olid natuke alla poole (45%) kõikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad. Lisaks oli palju kõikidest deklaratsioonidest esitamata omavalitsuse asutatud ettevõtja või sihtasutuse juhtorgani liikmetel (14%), valla või linna ametiasutuse või hallatava asutuse juhtidel (11%), valla- või linnavalitsuse liikmetel (9%) ning valla või linna ametiisikutel (9%).
Riigikogu liikmetest oli deklaratsioon tähtajaks esitamata 12%-l. „Samas olid hilinenult pea pooled esitamata deklaratsioonidest 20. juuniks esitatud. Üheksal uuel parlamendisaadikul polnud riigikogu liikme rollist tulenevalt deklaratsiooni esitamise tähtaeg veel saabunud, mis on pea kõigil 1. augustil. Ministri ameti tõttu esitajate seas olid tähtajaks huvid avaldamata neljal inimesel, ent 20. juuniks olid nad kõik deklaratsiooni esitanud. Pea kõik kantslerid ning valitsusasutuse juhid esitasid deklaratsiooni tähtaegselt,“ märkis Toomast.
Kohtunikest oli deklaratsioon tähtajaks esitamata 6%-l. Samas esitati 20. juuniks hilinenult pooled esitamata deklaratsioonidest. Kohtuniku ametikoha tõttu oli deklaratsiooni kohustatud esitamata kokku 265 inimest, sealjuures kahe kohtuniku deklaratsiooni esitamise tähtaeg polnud veel saabunud.
Asutusi, kelle sisestatud isikud olid avaldanud huvid tähtaegselt, oli kokku kümme. Arvukama deklarantide koosseisuga olid järgmised asutused: Võru vallavalitsus (27 deklaranti), keskkonnaamet (24 deklaranti) ning justiitsministeerium (22 deklaranti). Deklarantide väiksem koosseis oli tervisekassal (4 deklaranti), PRIA-l (3 deklaranti), riigikontrollil (3 deklaranti), Tartu ülikoolil (2 deklaranti), vabariigi presidendi kantseleil (2 deklaranti) ning Häirekeskusel ja Pärnu maakohtul (mõlemal vastavalt 1 deklarant).
Huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse järgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised nõunikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Lisaks võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust.
Huvide deklaratsioonide registrisse oli 20. juuni seisuga sisestatud 4433 isikut. Ühel isikul võib olla mitu ametikohta, mille tõttu on tal huvide deklareerimise kohustus.
Allikas: Justiitsministeerium
