Õiguskantsler Ülle Madise vastab inimese murele.
Küsisite, kas perearstid tohivad anda lastekaitsetöötajatele ja politseile laste terviseandmeid.
Selgitasite, et perearstid mõistavad ja täidavad abivajavast lapsest teatamise kohustust, mis tuleb
lastekaitseseadusest. Küsimusi tekitavad aga olukorrad, kui lastekaitse- või politseiametnik ise
pöördub perearsti poole laste kohta info saamiseks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 768 on sätestatud tervishoiutöötaja kohustus hoida patsiendisaladust.
Patsiendisaladus hõlmab kõiki isikuandmeid, mida arst on oma töö käigus teada saanud, s.t lisaks
meditsiinilisele teabele ka perekondlikku, sotsiaal-majanduslikku ja muud infot.1
Riigikohus on öelnud, et igasugune patsiendisaladuse avaldamine on ebaseaduslik, kui selleks ei
ole kas patsiendi nõusolekut või selget seaduslikku alust, mis omakorda võib olla kahetine: see kas
lubab andmeid avaldada või kohustab seda tegema.
Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 27 lõikes 1 ja § 31 lõikes 1 on sätestatud igaühe kohustus teatada
abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Need sätted teevad erandi võlaõigusseaduses sätestatud
patsiendisaladusest. Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamise kohustus on ka arstidel.3
Kohustus on teatada mitte ainult väärkoheldud või hooletusse jäetud lapsest, vaid ka lapsest, kelle
heaolu on muul viisil ohustatud või kelle käitumine ohustab teisi (LasteKS §-d 26 ja 30).
Olukordades, mida ei ole mainitud LasteKS §-des 26 või 30, on tervishoiutöötajal lubatud
patsiendisaladuse hoidmise kohustusest kõrvale kalduda VÕS § 768 lg 2 alusel. Selle normi
kohaselt võib tervishoiutöötaja omal algatusel saladuse hoidmise kohustusest mõistlikus ulatuses
kõrvale kalduda, kui andmete avaldamata jätmise korral võib patsient oluliselt kahjustada ennast
või teisi.4
Praegu ei ole lastekaitsetöötajal õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt perearstilt patsiendi
andmeid laiemas ulatuses, kui eespool välja toodud. Samuti ei ole arstil õigust kutsesaladust
avaldada laiemalt, kui seda võimaldavad VÕS § 768 lõige 2 ja patsiendisaladuse avaldamiseks
kohustavad valdkondlikud õigusaktid (nt LasteKS § 27 lg 1 ja § 31 lg 1). Õiguskantslerile
teadaolevalt analüüsib Sotsiaalministeerium, kas on vaja lastekaitseseadust muuta, et
lastekaitsetöötajatel oleks õigus küsida kutsesaladust hoidvalt arstilt senisest rohkem andmeid
patsiendi kohta. Aruteludesse kaasatakse ka perearste.
Riigikohus on rõhutanud, et patsiendisaladus peab olema kaitstud ka kriminaalmenetluses (st ka
politsei menetlustoimingute puhul). Seejuures, kuigi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s
72 on sätestatud, et arstil on õigus keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta
ütluste andmisest, tuleb patsiendisaladuse kontekstis seda mõista kohustusena: ta ei tohi selliseid
ütlusi anda.
Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik – eelkõige KrMS § 32 lõige 2 – ega ka
ükski muu seadus ei loo õiguslikku alust nõuda kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi
andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust kutsesaladust avaldada laiemalt, kui seda
võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted (nt psühhiaatrilise abi seaduse § 5).
Loodan, et neist selgitustest on abi.
Õiguskantsler Ülle Madise