Venemaa president Vladimir Putin ei pea aasta lõpus traditsioonilist poliitika ülevaate kõnet ehk nn „epistlit föderatsiooninõukogule”. Esimesena teatas asjast riiklik uudisteagentuur TASS, viidates anonüümsele ametlikule allikale.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas asja hiljem.
„Mis puudutab küsimust, kas poliitikakõnet saab pidada järgmisel aastal, siis see on täiesti võimalik,” ütles Peskov uudisteagentuuri Interfaxi teatel. Peskov soovitas meedial „lõpetada kohvipaksu pealt esinemise kuupäeva ennustamine”.
Presidendi iga-aastane poliitikakõne on ametlikult adresseeritud Föderatsiooninõukogule ehk parlamendi ülemkojale, kuid sel puhul koguneb Kremlisse Venemaa riigi ja kiriku koorekiht. Viimati pidas Putin oma kõne 2021. aasta aprillis, mil ta hoiatas Läänt „kiire ja karmi vastuse eest”, kui Venemaa rahvusvahelistesse algatustesse suhtutakse negatiivselt.
Teade kõne tühistamisest tuli kaks päeva pärast seda, kui Kreml oli öelnud, et Putin jätab vahele ka oma iga-aastase suure pressikonverentsi. Tunniajaline pressikonverents on mõeldud Moskvasse kogunud välismeediale ja Venemaa ajakirjanikele riigi erinevatest paikadest ning sündmust kandsid üle peamised Venemaa telekanalid.
Suvel jättis Putin ära presidendi otseliini, milles riigipea vastab otse-eetris kodanike küsimustele, muredele ja probleemidele.
Ja see pole veel kõik. Pressiesindaja Peskov ütles kolmapäeval ka seda, et Putin ei osale Kremlis toimuval aastavahetuse jäähokimatšil. Vabaühenduseks kasvanud Öise jäähokiliiga asutajad, Putini sõbrad ja vene ninamehed on omavahel vana-aasta õhtul jäähokit mänginud, tavaliselt Kremli külmunud väljakul.
On olnud erandeid, näiteks aasta tagasi korraldati matš Peterburis ja sellest võttis osa Valgevene küsitavad valimised võitnud autokraat Aleksandr Lukašenka.
Vaatamata seaduse nõuetele on Putini iga-aastane poliitiline kõne korra varem vahele jäänud. 2017. aasta kõne jäi ära, kuna Kreml lükkas kõne edasi 2018. aasta märtsi presidendivalimisteni ja Putini valimiskampaania osaks.
Kolmapäeval jäi tegelikult selgusetuks, kas Venemaa kehtiv põhiseadus nõuab täispika kõne pidamist. Ülemkoja liige Andrei Klišas väitis Raadio Svoboda teatel, et kehtiv põhiseadus enam sellist asja ei nõua. Klišas osales 2020. aasta põhiseadusreformi ettevalmistamises, mis lubab Putinil olla presidendina nii kaua, kui talle meeldib.
Vaevalt, et avalike esinemiste järjestikused ärajätmised on tingitud presidendi tervisest. Putini viimane avalik esinemine oli reedel, kui ta osales Kõrgõzstani pealinnas Bishekis Euraasia Liidu majanduskomitee koosolekul ja näis olevat täie tervise juures. Venemaa televisioonis esineb ta harva.
Avalikkuse või ajakirjanike küsimustele vastamine võib olla väsitav, kuid Putin peab oma kõne lojaalsele eliidile ja võib seal öelda, mida tahab. Poliitilise kõne vahelejätmine võib näidata, et Putinil pole midagi öelda. Selle põhjuseks võib omakorda olla ebaõnn Ukraina rindel. Võib-olla pole president otsustanud, mida edasi teha.
Alles jääb võimalus poliitika muutumisest. Oma hilisematel eluaastatel võib Putin taanduda veelgi rohkem eemal seisvaks valitsejaks, keda ei puuduta sõja ja rahu igapäevaprobleemid.
Milleks on kehtiva seaduse järgi vajalikud iga kuue aasta tagant korraldatavad presidendivalimised? Lühike vastus on, et mitte millekski.
Veebileht Meduza teatas oktoobri lõpus kahele anonüümsele presidendi administratsiooni allikale viidates, et administratsiooni siseosakond alustas tavapärasel viisil ettevalmistusi 2024. aasta märtsis toimuvateks presidendivalimisteks. Tavaliselt on administratsioon selleks poolteist aastat varunud, et valimised kujuneksid täpselt Putini soovide järgi teatraalseks vaatemänguks.
Nüüd tahaks Putin keskenduda valimistel vastandumisele Läänele ja unipolaarsele maailmale. Valijaid seevastu teevad lisaks mobilisatsioonile murelikuks ka majandusprobleemid, mis sanktsioonide tõttu 2024. aasta kevadeks ilmselt veelgi suurenevad.
Samas loos intervjueeris Meduza Kremlis töötavat poliitikakonsultanti, kelle sõnul oleks praeguses olukorras „kõige loogilisem ja arusaadavam” lahendus jätta presidendivalimised üldse ära.
„Muidugi saab tulemusi kujundada soovikohaselt, aga milleks tüüdata rahvast võimatult ebausutavate tulemustega,” mõtiskles anonüümne konsultant. Ta spekuleeris, et valimised toimuvad niikuinii, sest „Vladimir Putin armastab tulemusi, mis näitavad rahva toetust.”
Nõukogude-järgne Venemaa on korra tõsiselt kaalunud presidendivalimiste ärajätmist. See juhtus 1996. aastal, kui president Boriss Jeltsini toetusnumbrid olid kehvad. Kremli haukad kogunesid presidendi ihukaitsja Aleksandr Koržakovi juurde ja püüdsid Jeltsinit jätkama meelitada eriolukorra seadusega.
Koržakovi ja tema partnerite plaan ei õnnestunud. Selle asemel korraldasid Jeltsini liitlased administratsioonijuhi Anatoli Tšubaisi eestvedamisel ja oligarhide rahaga kampaania, et jätta haige südamega Jeltsin võimule teiseks ametiajaks.
Putinil on seega võimalus teha ajalugu ka sisepoliitikas.
Eestinen.fi