Kasulapsega suhte loomine ei juhtu üleöö. See nõuab aega, kannatlikkust ja eelkõige ausust iseenda vastu. Sageli ei ole suurim takistus mitte laps, vaid meie enda ootused, hirmud ja käitumismustrid. Kui soovid luua tõeliselt usaldusliku ja sooja suhte, algab kõik õigetest küsimustest, mida sa endalt küsid.
Kas ma püüan suhet kiirustada?
Hea suhe ei teki sundides. Laps vajab aega, et sind usaldama hakata. Kui sa püüad liiga kiiresti lähedust luua, võib see tekitada vastupanu.
Kas ma aktsepteerin last sellisena, nagu ta on?
Igal lapsel on oma iseloom, taust ja emotsioonid. Kui sa püüad teda muuta, tunneb ta seda kohe. Tõeline side tekib siis, kui laps tunneb, et ta on aktsepteeritud.
Kas ma võrdlen end bioloogilise vanemaga?
See on üks levinumaid lõkse. Sa ei pea olema „parem“ – sa pead olema sina ise. Suhe saab areneda ainult siis, kui sa ei konkureeri.
Kas ma kuulan päriselt või lihtsalt ootan oma korda rääkida?
Kas ma reageerin emotsioonidele või käitumisele?
Sageli on lapse käitumise taga sügavam tunne – hirm, segadus või kurbus. Kui sa näed seda, muutub ka sinu reageerimine.
Kas ma võtan asju liiga isiklikult?
Lapse vastuseis või külmus ei ole alati suunatud sinu vastu. See võib olla tema viis toime tulla muutustega.
Kas ma loon turvalise keskkonna?
Turvalisus ei tähenda ainult füüsilist keskkonda, vaid ka emotsionaalset ruumi, kus laps võib olla tema ise ilma hirmuta.
Kas ma olen järjepidev ja usaldusväärne?
Lapsed vajavad stabiilsust. Kui nad näevad, et sa oled kindel ja usaldusväärne, hakkab usaldus tasapisi kasvama.
Kas ma olen valmis ootama?
Kõige olulisem küsimus. Suhe ei pruugi tulla kiiresti, kuid kui sa oled kannatlik ja siiras, võib sellest saada midagi väga tugevat.
Kasulapsega suhe ei pea olema täiuslik, et olla väärtuslik. See vajab aega, mõistmist ja valmisolekut kasvada koos. Ja sageli algabki kõik ühest lihtsast otsusest – olla kohal, ilma ootusteta.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
