Viimaste kuude keeruline olukord majanduses, euribori kasv, inflatsioon ja elektrihindade tõus on märksõnad, mis sel sügisel pea igapäevaselt uudistest ja omavahelistest aruteludes läbi käivad.
Võib-olla tunned, et oled ühelt poolt õnnelik esimese päris oma kodu omanik, aga teisalt tekivad tulevikule mõeldes ehk küsimused või muremõttedki. Kuidas muutuvad minu kodukulud praegu ja ka edaspidi? Kindlasti oled mõelnud ka selle peale, kas oleks võimalik igapäevaelus kuidagi säästlikumalt hakkama saada. Hea on teada sedagi, et sa ei ole oma küsimustega üksi. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse hiljutise uuringu järgi tunnevad pooled Eesti pered, et nende rahaline seis on poole aastaga halvenenud. Seejuures pole koguni veerandil sääste või neist ei jätku isegi ühe kuu kulutuste katmiseks.
Uuringu järgi on 76% eestimaalasi hinnatõusuga hakkamasaamiseks ühe olulisema otsusena asunud toidupoes rohkem valima soodsamat kaupa, 60% on vähendanud kodust energiatarbimist. 48% märkis, et on vähendanud väljas söömist ja toidu koju tellimist, 47% on piiranud hobide ja vaba aja veetmise kulusid.
Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets soovitab kindlasti kõigil mõelda läbi oma tarbimisharjumused, neid vajadusel muuta ning võimalusel koguda sääste, et tagada rahaline toimetulek ootamatuste korral.
Siin on Sulle 7 praktilist nippi, millega saad kohe täna alustada, et hoida oma kodukulud kontrolli all.
1. Kaardista oma koduga seotud püsikulud. Kui sinu eluasemelaen on seotud euriboriga, kasuta Swedbanki kalkulaatorit, et arvestada euribori tõusu eri stsenaariumidega. Vaata üle oma energia- ja veetarbimine, võrdle viimaste kuude tarbimisnäite ja hinda, kas need on suured või sinu majapidamist ja elustiili arvestades parajad. Hea rusikareegel on, et eluasemekulud ei peaks ületama 40% sissetulekust.
2. Vaata üle oma koduste seadmete ja masinate elektritarbimine. Üldiselt on uuemad seadmed säästlikumad ning sel juhul tasub arvestada näiteks sellega, et mitte panna rõivaste- või nõudepesumasinat tööle siis, kui see on vaid pooltäis. Pesu pesemine 30 kraadi juures ja pikema režiimiga on uuringute järgi rahakotisõbralikum ning säilitab ka rõivaste pikema eluea. Suurimad energiatarbijad on kodus üldiselt kütteseadmed (näiteks elektriboilerid, -radiaatorid), aga ka näiteks soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, kui selle temperatuur on seadistatud kõrgemale.
3. Kuigi võib olla mõnus olla väga soojas kodus, tasub korraks mõõta oma kodu sisetemperatuuri. Normaalne temperatuur kodus võiks olla 21 kraadi. Kui see on kõrgem ja on võimalus temperatuuri reguleerida, tasub seda kindlasti kokkuhoiu huvides teha. Rusikareegel on, et iga 1 kraadi võrra soojem tuba tähendab 5% suuremat energiakulu. Tuba aitavad hoida soojemana ka akende ette tõmmatud paksemad kardinad ning põrandavaibad. Tuba tasub tuulutada ühekorraga ja lühikest aega, mitte päeva jooksul pidevalt.
4. Selle asemel, et hoida elektriseadmeid ooterežiimil, investeeri näiteks nutipistikusse, mille abil võid seadet nutitelefoni abil sisse-välja lülitada või määrata ajavahemikke, millal seade võib töötada. Veel lihtsam on elektriseadmed lahti ühendada, kui neid ei kasuta. Näiteks teleri ooterežiimil hoidmine võib aasta jooksul kokku anda märgatava elektrikulu, kuid näiteks veekeedukannu pole üldiselt mõtet vooluvõrgust välja võtta, sest niisama seistes tavaline keedukann elektrit ei tarbi.
5. Kodus on ikka vaja süüa või toitu soojendada, nii et selle arvelt energia kokkuhoid pole lõputult võimalik. Mõned nipid siiski tasub läbi käia. Kokkamisel kasuta parajas suuruses panni ja vali sellele suuruselt sobiv pliidiplaat. Kui küpsetad, siis ära jäta elektriahju niisama küdema – kui ahi on sobiva temperatuurini soojenenud, pane kook ahju küpsema. Üldiselt eelsoojenevad ahjud kiiremini, kui arvame. Ka veedukeedukann, mis peab minutiga vee keema ajama, võtab selleks korraga tubli koguse elektrienergiat. Kui soovid tassi teed, siis lasegi kannul keeta vaid vajaminev kogus vett, mitte rohkem, siis oled säästlikum.
6. Olgu sul kodus keskne soe vesi või elektriboiler, tasub vaadata üle oma vee tarbimise harjumused. Vee soojendamine on oluline energiakulu. Seetõttu ei peaks kraanivesi jooksma, kui pesed näiteks hambaid. Eelista kiiret dušši vanniskäimisele, ka mõne minuti jagu lühem duši all käik annab olulise kokkuhoiu.
7. Mõtle läbi, kas sinu jaoks on õige elektri universaalteenus, muu fikseeritud hinnaga teenus või börsihinnaga teenus. Seda otsust võiks aeg-ajalt üle vaadata ja vajadusel ümber hinnata. Ära unusta ka erinevaid teenusekulusid: telefoni- ja teleoperaator, internet, elektripakett. Isegi kui mõni kulu ei tundu liiga suur, võiks siiski kaaluda konkureerivate pakkumiste võtmist erinevatelt teenusepakkujatelt.
Allikas. Swedbank.ee
