Kui kahtled ikka veel, kas piim on tõepoolest inimese kehale nii halb, peaksid järgmised teaduslikult tõestatud näited kõik kahtlused hajutama. Kuna loosung „liha ja piim teevad sind haigeks“ ei mõju ilmselgelt müügile just positiivselt, ei tee liha- ja piimatööstus just eriti suuri pingutusi, et seda infot inimestele jagada. Erinevad turundusstrateegiad soovivad panna meid ikka veel uskuma, et lehmapiim on võlujook, mis teeb hambad, luud ja naha terveks, kuigi tegelikkuses mõjub see inimesele hoopis vastupidiselt. Lehmapiim on väga väga hea vaid lehmavasikatele, kes tänapäeval jäetakse julmalt emapiimast ilma.
Ameeriklased tarbivad meeletus koguses piimatooteid – keskmiselt 272 kg inimese kohta aastas. Siinkohal on huvitav märkida, et inimkond pole piimatooteid (sh lehmapiima) alati tarbinud, vaid seda on joodud kõigest viimase 7500 aasta jooksul (kuigi oleme eksisteerinud juba 200 000 aastat).
TOITUMISEKSPERDID, TEADLASED JA ARSTID EI SOOVITA PIIMATOOTEID TARBIDA, SEST NEID SEOSTATAKSE MITMESUGUSTE TÕSISTE TERVISEPROBLEEMIDEGA.
Dr Pineda Ochoa annab filmis „Forks over Knives“ piimatoodete kohta põhjaliku ülevaate.
1. ISEGI ORGAANILINE PIIM SISALDAB HORMOONE
Piimatoodetes leidub palju naishormoone. Poes müüdav lehmapiim sisaldab palju östrogeeni ja progesterooni, mis on tõsine probleem. Suuresti tuleb see sellest, et lehmade kehi sunnitakse pidevalt piima tootma, isegi korduva tiinuse korral. Nimetatud hormoone sisaldavad ka need piimatooted, mille pakendil on kirjas „orgaaniline“ või „hormoone pole lisatud“, sest lehmad toodavad neid ise (isegi kui neile pole lisahormoone antud).
Piima tarbimise tõttu on nii täiskasvanute kui laste veres ja uriinis suurenenud östradiooli ja progesterooni kogus ning piimatoodete tarbimisega on seostatud ka veres ringleva estradiooli hulga suurenemist. Uuringud on näidanud, et piima joovate meeste kehad omastavad piimas sisalduvat östrogeeni, mis suurendab märkimisväärselt testosterooni tootmist.
Lastearstid tunnevad muret lehmapiimas sisalduva östrogeeni taseme pärast, sest puberteediealiste laste liiga varajane suguküpsemine võib olla tingitud just piima tarbimisest. Mitmesugused teaduslikud uuringud on leidnud, et piima tarbimine on üks suurimaid hormoonidega seotud pahaloomuliste haiguste (sh munasarja-, emaka-, rinna-, munandi- ja eesnäärmevähi) riskitegureid.
2. PIIMATOODETES SISALDUV KASEIIN SUURENDAB VÄHKI HAIGESTUMISE RISKI
Kaseiin, mis soodustab vähi teket ja edasiarenemist, on piimatoodetes sisalduv peamine proteiin. On isegi leitud, et vähi levikut saab kontrollida paremini kaseiinivaese toiduga kui kantserogeenide vältimisega. Selle seose eest vastutab insuliinisarnane kasvutegur (IGF-1) – hormoon, mis soodustab rakkude paljunemist ja jagunemist nii normaalsetes kui vähirakkudes. IGF-1 sisaldus toidus on reguleeritud ja loomse proteiini (sh piimatoodetes leiduva kaseiini) tarbimine suurendab veres selle vähki tekitava hormooni hulka. Seetõttu seostataksegi piimatoodetes sisalduva kaseiini (ja üleüldse loomse proteiini) tarbimist vähi tekke ja levikuga.
3. SUUREM OHT HAIGESTUDA I TÜÜPI DIABEETI JA POLÜSKLEROOSI
Inimese immuunsüsteem kaitseb keha mikroobide ja muude kahjulike ainete eest. Ent kui see ei suuda tuvastada ja eristada kahjulikke aineid normaalsetest kudedest ja rakkudest, võib see hakata meie enda keha ründama.
Selliseid automaatseid rünnakuid põhjustavad kokkupuutumine võõraste peptiididega (sh piimatoodetes sisalduva loomse proteiini fragmentidega), mis sarnanevad inimkeha komponentidega. Immuunsüsteem satub segadusse ega tunne omaenda kudesid enam ära ning hakkab neid ründama.
Piimatooteid seostatakse mitmesuguste immuunsüsteemi häiretega (alates allergilistest reaktsioonidest kuni autoimmuunsuse haigusteni). Eriti murettekitavad on seosed I tüüpi diabeedi ja polüskleroosiga. I tüüpi diabeedi ehk suhkruhaiguse korral ründab immuunsüsteem pankreast, mille tulemusel ei suuda keha enam toota glükoosihulga reguleerimiseks vajalikku insuliini. Mitmesugused uuringud on tõestanud seost lehmapiima tarbimise ja esimese tüüpi diabeedi ( IDDM või Type-1 diabetes mellitus ) esinemise vahel. Ühes uuringus leiti, et lehmapiim võib sisaldada I tüüpi diabeeti põhjustavaid aineid ning teises väideti, et lehmapiima tarbimine võib suurendada esimese tüüpi diabeeti haigestumise riski 1,5 korda.
Polüskleroosi korral ründab organismi immuunsüsteem oma närvisüsteemi. Nii nagu I tüüpi diabeedi puhul on ka polüskleroosi haigestumise risk lehmapiima tarbijatel suurem.
4. ISEGI PASTÖRISEERITUD PIIM SISALDAB OHTLIKKE MIKROORGANISME
Piim ja piimatooted on neis sisalduvate mikroorganismide tõttu ühed peamised toidu kaudu levivate haiguste kandjad. Isegi kaasaegsete hügieeninõuete (sh pastöriseerimise ja laagerdumise) täitmise korral võib esineda õnnetuid juhtumeid, milel võivad olla tõsised tagajärjed. Salmonella, listeeria ja kolibakter on ühed tuntumad piimatoodete kaudu levivad haiguseid levitavad bakterid. Eelmisel aastal suri USA-s kolm inimest “Blue Belli” jäätisest saadud listeerianakkuse tõttu, mille tulemusel oli ettevõte sunnitud kogu partii tooteid tagasi kutsuma. Vaid mõni aasta tagasi oli USA-s skandaal, kui ühe ökoloogiliseima kuvandiga jäätisetootja ” Ben & Jerry ” piimajäätises leiti mürkkemikaali dioksiini kogus olevat isegi 20. korda suurem, kui veepuhastusjaama normid reovees leitava dioksiini suhtes, mida tohiks lasta San Fransisco lahte.
USA Veterinaar- ja Toiduamet ei nõua, et piim oleks pärast pastöriseerimist täiesti steriilne. Piima kuumutatakse vaid selleks, et selles mikroorganismide kogust vähendada.
5. PIIMATOOTED SISALDAVAD SUURES KOGUSES PESTITSIIDE
Piimatooteid seostatakse ka kloororgaaniliste pestitsiididega. Taimekaitsevahendid saastavad peamiselt küll vett ja põllumaid, kuid piimatoodetel on nende kõrge rasvasisalduse tõttu suurem oht neid pestitsiide suurtes kogustes talletada. Piimatoodete testides esineb endiselt pestitsiide, mille kasutamine on ammu keelatud. Paraku leiab keskkonnast endiselt mõningaid kloororgaanilisi pestitsiide (nagu DDT, mida varem laialt kasutati, kuid mis on nüüd kantserogeense ainena keelatud) ja need leiavad tee loomsetesse toiduainetesse, sh piimatoodetesse.
Indias on leitud, et piim ja muud piimatooted nagu juust ja või sisaldavad kõige enam toiduga edasi kanduvat DDT-d ja heksaklorotsükloheksaani (HCH) ning rutiinse kontrolli käigus leiti, et Itaalias Sacco jõe orus asuvatest piimafarmidest pärinevas piimas oli ß-HCH tase lubatust 20 korda kõrgem.
6. ANTIBIOOTIKUMIDE JÄÄGID
Kariloomad on maailma suurimad antibiootikumide tarbijad. Enamasti ei kasutata neid loomadel haiguste raviks, vaid nakkuste vältimiseks ja loomade kasvu kiirendamiseks ( viimane kasutusala on Euroopa Liidus keelatud ). Kuigi teadlased on hoiatanud, et antibiootikumide ületarbimine toob kaasa resistentsuse ja nende sisaldust piimas püütakse seadustega minimeerida, leidub piimas ja piimatoodetes endiselt antibiootikumide jääke. Nende esinemist piimas on keeruline ennetada ja kontrollida, sest üksikutelt lehmadelt ja farmidest tulev piim segatakse kokku ning loomadele manustatud rohtude haldamine võib eri meiereides olla erinev. Kuigi antibiootikumisisaldus piimas on madal, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme, alates antibiootikumide resistentsusest kuni allergiliste reaktsioonideni.
7. PIIMATOOTED PÕHJUSTAVAD LUUDE HÕRENEMIST
See võib tulla üllatusena, kuid piim ei mõju ka luudele hästi. On tehtud lugematul hulgal uuringuid, mis lükkavad ümber vana uskumuse, justkui teeks piim luud tugevaks. Vastupidi, piima joomine hoopis tõstab luude hõrenemise riski.
Sellel on mitu põhjust. Näiteks sisaldab piim rohkelt kaltsiumi, mis viib kehast D-vitamiini välja ja häirib seeläbi luude homöostaasi. Lisaks võib piimas sisalduv loomne proteiin põhjustada kehas atsidoosi ning selleks, et suurenenud happelisust neutraliseerida, kompenseerib inimorganism seda kaltsiumi välja viimisega luudest. Kui see toimub pika aja jooksul, võib see tuua luude tervisele pöördumatud tagajärjed.
Kuigi luude seisukorda mõjutavad ka muud tegurid (nt kehaline aktiivsus), on märkimisväärne, et USA-s, kus tarbitakse palju piima, esineb rohkem puusaluumurde kui mujal maailmas. Seevastu Jaapanis ja Peruus, kus kaltsiumi tarbitakse vaid 300 mg päevas (s.o vähem kui üks kolmandik USA täiskasvanute soovitatavast kogusest), on luumurde üsna vähe. Õnneks leidub ohtralt kaltsiumi taimetoitudes, sh. rohelistes lehtköögiviljades, kaunviljades ja seemnetes ning neis sisalduvat kaltsiumi on kehal lihtsam omastada, kui piimatoodetes leiduvat kaltsiumi.
Originaalartikkel: Dr.Sofia Pineda Ochoa ” 7 Ways Milk and Dairy Products Are Making You Sick”
Dr. Sofia Pineda Ochoa, MD on raktiseeriv arst Houstonis, Teksase Osariigis, ta on sertifitseeritud psühhiaater ja neuroloog, Ta oli bikoeemia professor Guadalalajara Meditsiini Ülikoolis, samuti on ta Meat Your Future internetilehekülje asutaja, mis pakub faktipõhist informatsiooni tervisest, keskkonnast ja loomsete toiduainete eetilistest aspektidest. Originaalartiklil on 62 viidet informatsiooni algallikatele, mida näete, kui vajutate artikli lõpus olevale lingile ” view sources”.
