Eesti nimeseadus piirab perekonnanimede valikut, liiga laialt levinud nimesid uueks priinimeks võtta ei lasta. Tänavu lisandub nii-öelda keelatud nimede sekka viis uut perekonnanime.
“Aktuaalne kaamera” pole küll mälumängu saade, aga hakatuseks ikkagi üks küsimus – mis on ühist Anastassia Kovalenkol. Anne Ermil ja Tambet Tuisul? Neil kõigil on liignimi, mida uue perekonnanime soovijad enam võtta ei saa. Küll aga võivad rõõmustada need, kel kange soov hakata Jõesaareks või Ploomiks, sest need arvati liiga laialt levinud nimede seast välja, kuna nende nimelisi on nüüd alla 500.
Liiga laialt levinud perekonnanimesid on hetkel 225 ja loetelu vaadatakse üle iga kolme aasta tagant. Seekord lisandusid lisaks Kovalenkole, Ermile ja Tuisule Kroon ning Kikkas, vabaks kasutamiseks anti kaks. Keelatud nimekirjas oleva nime saavad siiski endale võtta kõik need, kelle suguvõsas on see varem olnud, näiteks kui vanaema kandis seda perekonnanime.
Pungas rääkis, et nimede keelamine toimub seetõttu, et Eesti perekonnanimede seas säilitada variatiivsust.
Vene nimedega inimesed on asunud oma nimesid eestistama
Pungas rääkis veel, et kui tavaliselt vahetab nime umbes paar tuhat inimest aastas, siis Ukraina sõja puhkemise järel on hakatud Vene nimedest rohkem loobuma. Näiteks mullu sai Tallinnas uue perekonnanime 1294 inimest, aga käesoleva aasta oktoobri seisuga oli selle tee ette võtnud 1350 inimest. Nimesid tullakse vahetama perede kaupa.
Pungas lisas veel, et osad Vene nimedega inimesed soovivad oma senise nimega sarnasust, osad aga soovivad rahvusvahelisema kõlaga nime.
“Nende jaoks eestistamine ei pruugi tähendada ainult Eestit vaid kogu Euroopat ja sellisel juhul me natukene juhime neid tagasi, sest nimeseaduses on ikka see nime muutmise põhjus eestistamine,” sõnas Pungas.
Nime saab vahetada vaid üks kord elus, kui just pole tegu abiellumise või lahutamisega.
Err.ee
