Kolmekümnendad on eluetapp, kus maailm ei ole enam nii kaootiline kui 20ndates, kuid ka mitte veel lõplikult paigas. See on aeg, mil inimene hakkab mõistma, mis teda päriselt täidab, mis kurnab ja mis enam ei teeni. Kui soovid jääda õnnelikuks, optimistlikuks ja sisemiselt rahulikuks, siis on kolm harjumust, millele tuleb öelda kindel hüvasti, sest need varastavad eluenergiat rohkem, kui sa arvatagi oskad.
Esimene harjumus, millega tuleb lahku minna, on ennast teistega võrdlemine. 20ndates tundub loomulik, et kõik on veel lahtine ja teised justkui liiguvad kiiremini, jõuavad kaugemale või saavutavad midagi varem. 30ndates muutub see võrdlus aga mürgiks, mis ei lase sul näha omaenda teekonna ilu. Iga inimene liigub omas tempos ja võrdlemine kasvatab ainult rahulolematust. Õnnelikkus algab hetkel, mil lõpetad enda mõõtmise teiste mõõdupuuga ja võtad vastu tõdemuse, et sinu elu ei peagi nägema välja nii nagu kellegi teise oma. See vabanemine loob ruumi sisemisele kergusele ja rahule.
Teine harjumus, millele tuleb selg pöörata, on pidev vajadus kõigile meeldida. Nooremas eas on lihtne püüda olla igaühe jaoks olemas, särada ja tõestada oma väärtust. Kuid 30ndates hakkab see muutuma koormaks, mis varjab sinu tõelist olemust. Iga kord, kui teed midagi selleks, et teised oleksid rahul, kuid sina ise ei ole, kaotad killukese oma sisemisest jõust. Õnnelik ja optimistlik elu algab hetkest, mil valid enda rahu ja austad oma piire. Mitte keegi ei suuda meeldida kõigile ja need, kes üritavad, kaotavad lõpuks iseennast. Mida ausam oled enda vajaduste ja tunnete osas, seda rohkem tunned, et kontroll elu üle on tegelikult sinu käes.
Kolmas harjumus, mis tuleb jätta minevikku, on enda emotsioonide alla surumine. 30ndates hakkab inimene mõistma, et tunded ei ole nõrkus, vaid kompass. Surutud emotsioonid ei kao, vaid kuhjuvad ja hakkavad vargsi murendama nii vaimset kui füüsilist tervist. Õnnelikkus ei tule sellest, et kõik on alati korras, vaid sellest, et sa lubad endal päriselt tunda, mõista ja terveneda. Kui sa annad endale loa kogeda nii rõõmu, kurbust, pettumust kui tänutunnet, siis hakkad tasapisi nägema, kui palju on sinus tegelikult tugevust ja elujõudu. Emotsioonid ei ole takistus, vaid teeviit, mis näitab, kuhu on vaja liikuda ja mis vajab sinu tähelepanu.
Kolmekümnendad on etapp, mis nõuab ausust iseenda suhtes. Kui loobud võrdlemisest, teistele meeldimise vajadusest ja oma tunnete mahasurumisest, hakkad alles päriselt elama omaenda elu, mitte selle varju. Need kolm väikest, kuid sügavat muutust avavad ukse elukergusele, optimismile ja sisemisele vabadusele, mida oled ammu igatsenud.
Loe teisi huvitavaid teemasi SIIT
