
Pärand ei tähenda alati rikkust
Paljud usuvad ekslikult, et kui pärimismenetlust ei alustata või notari juurde ei minda, jäävad ka lahkunu võlad maksmata. Tegelikkuses see nii ei ole. Eestis kehtib seadus, mille kohaselt loetakse pärand kolme kuu jooksul vaikimisi vastu võetuks – ka siis, kui inimene ei ole pärimismenetlust alustanud.
Hedmani advokaadibüroo advokaat Karmen Sepper toob ilmekaks näiteks Eesti noorima võlgniku juhtumi: täitemenetlus algatati vaid 3-aastase lapse suhtes, kes oli saanud pärijaks koos surnud sugulase võlgadega.
Kui loobud, liigub kohustus järgmisele
Isegi kui pärand koosneb ainult võlgadest, tuleb pärimismenetlus siiski ametlikult käivitada. Ainult sel moel saab pärandist loobuda. Kui aga loobuvad esmalt näiteks vanemad, liigub pärand järgmisesse seadusjärgsesse ringi – näiteks lastele. Nii võibki juhtuda, et lõpuks tuleb kogu suguvõsal soovimatute kohustustega tegeleda.
Ka pank või inkasso võib pärimise algatada
Kui pärijad ise midagi ei tee, ei tähenda see, et asi jääbki seisma. Võlausaldajatel – näiteks pankadel, inkassofirmadel või korteriühistutel – on samuti õigus pärimismenetlust algatada. Sellisel juhul võivad pärijad jääda ilma võimalusest pärandist loobuda ning peavad tasuma ka võlgade eest, mida nad pole ise tekitanud.
„Kõige mustem stsenaarium on see, kui inimene peab pärija kohustuste täitmiseks loobuma oma kodust,“ hoiatab Sepper.
Mida teha, et võlgu mitte pärida?
- Kui lähedane sureb, selgita esmalt välja, kas tema pärandis on vara või võlad.
- Kui pärand on negatiivne, tuleb esitada notariaalne loobumisavaldus kolme kuu jooksul.
- Kui sa loobud pärandist, liigub see seadusjärgselt järgmisele. Arvesta, et lapsed või teised sugulased võivad sattuda samasse olukorda.
- Ka negatiivse pärandiga tegelemine võib olla vajalik – näiteks võlgade likvideerimiseks.
Kokkuvõte: teadmatus võib kalliks maksma minna
Päranduseks ei saa alati kinnisvara ja väärisesemeid – vahel on “kingituseks” hoopis võlakohustused. Seetõttu on oluline reageerida õigeaegselt ja teha teadlikke otsuseid. Nii saab vältida olukordi, kus isegi lapsest saab seaduse silmis võlgnik.