Kolme aasta pärast tuleb Eestis hakata tekstiilijäätmeid eraldi koguma, kuid mida kasutatud riiete ja kaltsuga peale hakata, ei tea praegu veel keegi. Üks on aga kindel, et prügimäele või põletusahju neid saata ei tohi.
“Tõsi on, et see on hästi keeruline küsimus, mida nende kokku kogutud tekstiilijäätmetega edasi teha. Ja just tarbija käest tulnud tekstiilijäätmete ringlusse võtuks häid lahendusi täna ei ole,” rääkis keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse juht Sigrid Soomlais.
Praegu jõuab lõviosa ära visatud tekstiilidest põletusahju, kuid liigiti kogutud jäätmeid otse prügimäele või tulle saata ei tohi. Samas puudub Eestil võimekus neid ümber töödelda. Kuna ümbertöötlemiseks vajalikud tehnoloogiad on kallid, siis Soomalisi sõnul oleks mõistlik teha koostööd teiste riikidega.
“Mure on ühine, aga kui me mõtleme logistika peale, siis ega neid tekstiilijäätmeid väga kaugele ei ole mõistlik vedada. Miks mitte vaadata Baltikumi suunas, et ühist käitlusvõimekust tekitada,” sõnas Soomlais.
Kui Eesti alles mõtleb, mida vanade riietega peale hakata, siis Soomes on sellele probleemile lahendusi koostöös teadlastega otsitud juba 15 aastat.
“Neil on liin püsti ja nemad koguvad, aga neil on olnud selline riiklik strateegia, seal on väga palju raha suunatud teadusarendusse, mis puudutab tekstiiliarendussektorit,” kirjeldas kunstiakadeemia professor Reet Aus. “Nemad tegelevad keemilise ümbertöötlusega, samamoodi nagu rootslased. Puiduväärinduse arendus koos teise ringi puuvillaga näiteks.”
Euroopast leiab tehaseid, kes riideid purustavad, kuid need töötavad Ausi sõnul põhimõttel, et saadud kiule tuleb endale rakendus leida. See nõuab panustamist tootearendusse.
“Võiks välja valida selle ühe valdkonna, kuhu me panustame, ei peagi kõike tegema. Hetkel selles olukorras, kus me oleme, me ei ole nagu midagi otsustanud,” rääkis Aus.
Praegu tegelevad tekstiilijäätmete kogumisega MTÜ-d, kes keskenduvad ennekõike kasutatud riiete müügile. Riidepunkti konteineritesse toodud riietest osa müüakse teise ringi poodidele, antakse heategevuseks, aga muist saadetakse Gambiasse.
“Umbes 30 protsenti läheb äraviskamisele. Inimesed toovad kasutuskõlbmatuid asju, pannakse lihtsalt olmeprügi, kasutamiseks sobimatuid asju, mitte riideid, vaid asju,” rääkis Riidepunkti tegevjuht Lidija Ktasnova.
2020. aastal visati Eestis olmejäätmetesse ligi 19 000 tonni tekstiil, eraldi suudeti koguda ligi 4000 tonni, millest kõik ei jõudnud uuesti ringlusse. Praegu nõuab euroliit vaid tekstiilijäätmete eraldi kogumist.
Err.ee
