- aastal toimus 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 2156 ja hukkus 69 inimest. Võrreldes eelneva aastaga suurenes kannatanutega liiklusõnnetuste arv 190 võrra ja vigastatute arv 214 võrra. Eelkõige sagenesid liiklusõnnetused kergliikurijuhtide ja jalgratturitega, kelle osalusel toimus 150 inimkannatanuga õnnetust rohkem kui 2023. aastal. Samuti kasvas mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud õnnetuste arv – neid oli 109 juhtumit rohkem kui eelmisel aastal.
„Liiklusohutuse olukord vajab tõsist sekkumist, sest 2024. aastal suurenes liikluses hukkunute arv miljoni elaniku kohta Põhjamaadest ainult Eestis, samal ajal kui kõigis naaberriikides see vähenes,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet. “Selge on, et senised meetmed meid enam edasi ei vii ning peame mõtlema, kuidas muuta suund paremuse poole.”
„Keskmiselt juhtus möödunud aastal päevas viis inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai kannatada kuus inimest. Endiselt on suurimateks riskifaktoriteks valesti valitud kiirus ja joove, mis tähendab, et meie liikluskultuur saab paraneda vaid nii, kui igaüks meist sellesse panustab,“ lausus Transpordiameti peadirektor Priit Sauk. “Eelmisel aastal oli vaid 12 päeva, kus ei toiminud ühtegi inimkannatanuga õnnetust. Seda on liiga vähe ning peame leidma need vahendid, mis avaldaksid rikkujatele ka päriselt mõju.”
„Ohutu keskkonna loomine ei ole vaid paari inimese või huvigrupi ülesanne – turvaline ümbrus algab meist kõigist, ükskõik kas sõidame autoga või kõnnime tänaval, ületame teed või veame reisijaid. Kuigi möödunud aastal oli liikluspilt suhteliselt tume, teame varasematest aastatest, et ühiselt pingutades on võimalik seda parendada,“ ütleb Politsei- ja Piirivalveameti politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
- aasta märtsis, mais, augustis, oktoobris ja novembris registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim arv liiklusõnnetusi – kokku 905 õnnetust. Ohvriterohkeimad kuud olid juuni, juuli, september ja detsember, mil hukkus kokku 34 inimest. Kõige rohkem liiklusõnnetusi – 1022 – toimus Harju maakonnas.
Ühesõidukiõnnetused on olnud peamine liiklusõnnetuse liik alates 2020. aastast, 2024. aastal moodustasid need 43% kõigist inimkannatanuga liiklusõnnetustest. Nende arvu kasvu mõjutas peamiselt kergliikurijuhtide ja jalgratturitega toimunud õnnetuste 28%ne kasv.
Surmaga lõppenud juhtumite peamised põhjused on sarnased varasemate aastatega: kiirus, joove, kõrvalised tegevused ja turvavarustuse mittekasutamine.
- aastal teostati 1 156 500 joobekontrolli, mida on ligi viiendiku võrra rohkem kui aasta varem. Alkoholi piirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti 2024. aastal peaaegu 6400, mida on 100 juhtumit rohkem kui möödunud aastal. Mullu liiklusõnnetuses vigastusi saanud kergliikurijuhtidest iga kolmas oli alkoholi mõju all. Õnnetusse sattunud jalgratturitest oli joobes 15%. Joobes jalakäijad sattusid liiklusõnnetusse 17 korral. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada 121 ja hukkus vähemalt 18 inimest.
- aastal registreeriti üle 89 000 liiklusväärteo ja veidi üle 2700 liikluskuriteo. Automaatse järelevalve käigus tuvastati peaaegu 321 000 rikkumist. 2023. aastaga võrreldes kasvas nii liiklusväärtegude kui liikluskuritegude arv.
Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 3900, nende arv kasvas võrreldes möödunud aastaga 35%. Laste turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine on aga järjest negatiivsem trend, kuna 2024. aastal registreeriti 360 juhtumit ehk 47% rohkem kui eelmisel aastal.
- aastal toimus Eesti merealadel ja sisevetel kokku 11 laevaõnnetust ning registreeriti 6 ohtlikku juhtumit. Hukkunuga õnnetusi ei olnud, 2 inimest sai viga.
Lennunduses registreeriti kokku üle 2500 juhtumi, millest 4 olid tõsised intsidendid. Võrreldes 2023. aastaga kasvas raportite arv ligi 20%. Selle põhjuseks on lennuliikluse kasv ning parenenud raporteerimiskultuur. Hukkunute või tõsiselt vigastatutega lennuõnnetusi ei toimunud. Lennuohutuse trend lennuõnnetuste ning tõsiste intsidentide suhtarvuna võrrelduna 2023. aastaga näitab kerget paranemist.
Transpordiamet ehitas mullu ohutumaks 14 liiklusohtlikku kohta, investeerides selleks kokku 1,8 miljonit eurot. Võrreldes varasemate aastatega on meetme rahastus oluliselt vähenenud, peamiselt teehoiukava investeeringute üldise vähenemise tõttu.
- aasta liiklusaasta kokkuvõtte leiab siit.
