2021. aastal toimusid juhtumitest 2 Tartumaal, 3 Ida-Virumaal, 2 Harjumaal ja 1 Lääne-Virumaal. Juhtumitest 7 toimusid raudteeülekäigukohal või -ülesõidukohal. Kokkupõrked leidsid aset III kategooria raudteeülesõidukohtadel, mis on reguleeritud ainult liiklusmärkidega. Valdavalt on juhtumite menetluste tulemusena hinnatud, et tegemist on olnud liikleja tähelepanematusega ja ebaõige sõidukiirusega, mis ei ole võimaldanud enne veenduda raudteeülesõidukoha ületamise ohutuses või kõrvaliste tegevustega tegelemisega.
Raudteeülekäigukohtadel toimunud juhtumitest kahel juhul seisis inimene raudtee vahetus läheduses ning sai rongilt löögi. Ühel juhul ületati raudteeülekäigukohta jalgrattal sõites ning jalgrattur ei saanud rongi lähenemisel pidama. Samuti toimus juhtum, kus liikleja lähenes raudteeülekäigukohale, ei reageerinud vedurijuhi hoiatussignaalile ja jätkas teed. Mainitud juhtumi puhul tuvastati, et liikleja kandis kõrvaklappe, mistõttu liikleja tõenäoliselt ei kuulnud lähenevat rongi.
„Raudtee õnnetusjuhtumite analüüs viitab, et tegeleda tuleb raudteeületuskohtade teemaga. Selleks on TTJA koos raudteesektoriga koostanud ettepaneku olemasolevate normide täiendamiseks, et raudteeinfrastruktuuril oleks eelistatud eritasandilised raudteeületuskohtade lahendused või foorisignalisatsiooniga seadmestatud raudteeületuskohad,“ kommenteerib TTJA ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis.
Võrreldes Eesti raudtee õnnetusjuhtumite statistikat Euroopa Liidu riikidega paistab silma, et perioodil 2018-2020 on Eesti raudteeületuskohtadel toimunud juhtumite osas olnud negatiivsel esikohal. 2018. aastal toimus ületuskohtadel kokku 19 juhtumit, samas on näitaja järgmistel aastatel vähenenud (2019 – 9 juhtumit ja 2020 – 5 juhtumit).
Euroopa üleses statistikas pannakse riigis toimunud juhtumite koguarv seosesse rong-kilomeetrite arvuga raudteeinfrastruktuuril, mis tähendab seda, et arvestatakse kui palju rongid reaalselt raudteedel sõidavad. Eestis on kogu raudteevõrgustiku mõttes Euroopa üks kõige madalamaid rong-kilomeetrite kogusummasid. Suhteliselt kõrge juhtumite arv ja madal rong-kilomeetrite kogusumma konkreetsel perioodil on andnud tulemuseks statistilise näitaja.
„Lisaks toimunud juhtumitele tekitavad muret olukorrad, kus on oht õnnetusjuhtumiks, mille tagajärjel inimene võib saada raskelt vigastada või hukkuda. Raudtee-ettevõtted registreerivad ohtlikud olukorrad, kus liikleja on vahetult rongi eest möödunud või jäänud seisma rongile ohtlikult lähedal. 2021. aastal oli selliseid juhtumeid ligikaudu 60. Ohuolukordade analüüs on näidanud, et ohtlikud olukorrad toimuvad peamiselt jalakäijatega, kuid ka autojuhtide ning jalgratturite ja elektritõukeratturitega. Oluliseks ohuteguriks on ka kõrvaliste tegevustega tegelemine,“ lisab Zavadskis.
Kvartalite kaupa jagunesid juhtumid järgnevalt:
- I kvartalis toimus 1 kokkupõrge, inimkahjusid juhtumis ei olnud.
- II kvartalis toimus 3 juhtumit. 2 kokkupõrget, inimkahjusid juhtumites ei olnud. 1 otsasõit, milles inimene sai vigastada.
- III kvartalis toimus 3 juhtumit. 1 kokkupõrge, inimkahjusid juhtumis ei olnud. 2 otsasõitu, milles üks inimene sai vigastada ja üks inimene hukkus.
- IV kvartalis toimus 1 otsasõit, milles inimene sai vigastada.
Viimaste aastate juhtumite (2019-2021) põhjal võib välja tuua, et 3 aastat järjest ei ole raudteeülesõidukohtadel toimunud õnnetusjuhtumites olnud tõsiseid inimkahjusid, kus inimene oleks kokkupõrkes hukkunud. Samas on analüüs näidanud, et juhtumid toimuvad valdavalt III kategooria raudteeülesõidukohtadel, mis on reguleeritud ainult liiklusmärkidega ning millelt puuduvad aktiivsed hoiatussüsteemid nagu foorisignalisatsioon ja tõkkepuu. Nendes raudteeülesõidukohtades on äärmiselt oluline liikleja poolne tähelepanu ja õigesti valitud sõidukiirus, mis võimaldab rongi tulekul veenduda raudtee ületamise ohutuses. Ka 2022. aasta jaanuarikuus on III kategooria raudteeülesõidukohtadel toimunud 2 sõiduki ja rongi kokkupõrget, milles inimkahjusid olnud ei ole.
TTJA tuletab meelde, et raudtee ületamisel ja raudtee läheduses tuleb olla äärmiselt tähelepanelik, eriti:
-
- ületuskohtades, kuhu ei ole paigaldatud foorisignalisatsiooni ja inimene peab veenduma, kas kummaltki suunalt on rongi lähenemas;
- piirkondades, kus on kõrvuti kaks rööbasteed, sest seal võivad rongid läheneda mõlemalt suunalt ja lühikeste ajavahedega;
- raudteejaamades, sest rongid võivad ka peatumata jaamast läbi sõita (nt ekspressrongid).
