Euroopa Komisjon avaldas täna esialgsed andmed 2020. aastal liiklusõnnetustes hukkunute kohta. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetuses hinnanguliselt 18 800 inimest, 2019. aastaga võrreldes on tegemist erakordselt suure, st 17 % langusega. See tähendab, et 2020. aastal kaotas ELi teedel elu ligemale 4000 inimest vähem kui 2019. aastal COVID-19 pandeemiaga kaasnenud liiklusmahtude vähenemisel oli liiklussurmade arvule selge, kuigi numbrites raskesti mõõdetav mõju.
Transpordivolinik Adina Vălean ütles: „2020. aastal oli ELis liikluses hukkunuid 4000 inimese võrra vähem kui 2019. aastal, see tähendab, et meie teed on endiselt maailma kõige ohutumad. Siiski ei ole me saavutanud viimase kümnendi jaoks seatud eesmärki ja meil tuleb üheskoos leida viis, kuidas vältida COVIDi-eelse taseme taastumist. Komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegias oleme me kinnitanud oma kohustust rakendada ELi liiklusohutuse strateegia ning viia kõigi transpordiliikide puhul hukkunute arv nulli lähedale.“
ELi teed on kindlalt maailma kõige ohutumad
Eelmise aastakümne (2010–2020) lõikes on liiklussurmade arv vähenenud 36 %. See ei vasta küll seatud eesmärgile, mille kohaselt taheti vähendada surmajuhtumite arvu 50 % võrra. EL on siiski 42 liiklussurmaga ühe miljoni elaniku kohta maailma ohutuimate teedega piirkond. Võrdluseks, üleilmne keskmine näitaja on siin üle 180.
Esialgsete andmete põhjal registreeriti 2020. aastal 18 liikmesriigis kõigi aegade väikseim surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv. ELis vähenesid liiklussurmajuhtumid 2019. aastaga võrreldes 17 %, kuid see vähenemine ei olnud kaugeltki ühtlane. Suurima langusega (20 % või üle selle) riigid on Belgia, Bulgaaria, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Ungari, Malta ja Sloveenia. Seevastu viies liikmesriigis (Eesti, Iirimaa, Läti; Luksemburg ja Soome) registreeriti surmajuhtumite arvu suurenemine, ehkki väikestes riikides kipub see näitaja aasta-aastalt kõikuma.
Pikemas perspektiivis vähenes Euroopa teedel hukkunute arv ajavahemikus 2010–2020 küll 36 %, ent see on vähem kui eesmärgiks seatud 50 %. Seda eesmärki ületati vaid Kreekas (54 %), head näitajad olid ka Horvaatias (44 %), Hispaanias (44 %), Portugalis (43 %), Itaalias (42 %) ja Sloveenias (42 %). Kokku vähenesid liiklussurmad 40 % või rohkem üheksas liikmesriigis.
Liiklusohutuse näitaja oli 2020. aastal jätkuvalt parim Rootsis (18 surma ühe miljoni elaniku kohta) ning halvim Rumeenias (85 surma ühe miljoni elaniku kohta). ELi keskmine näitaja oli 42 surma ühe miljoni elaniku kohta.
Pandeemia mõju on raske mõõta
COVID-19 pandeemiaga kaasnenud liikumismahtude vähenemisel oli liiklussurmade arvule selge, kuigi numbrites raskesti mõõdetav mõju. Samas näitavad esialgsed andmed USA kohta, et hoolimata väiksemast liiklusmahust kerkis seal 2020. aastal liiklussurmade arv. Mõnes ELi riigis on ka tõendeid riskikäitumise suurenemisest, eelkõige rohkematest kiiruse ületamise juhtudest liikumispiirangute ajal.
COVID-19 pandeemiast tulenev mõju linnaliiklusele
Jalgrattasõit on märkimisväärselt populaarsemaks muutunud ja paljudes maailma linnades on (ajutiselt) jalgratturitele või jalakäijatele teid juurde tekitatud. Selline julgustav areng võib avaldada märkimisväärset positiivset mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele, kuid samal ajal tekitada uusi liiklusohutusega seotud probleeme.
ELi piires on linnapiirkonna surmajuhtumitest 70 % seotud vähem kaitstud liiklejatega, sh jalakäijad, jalgratturid ja mootorratturid. Linnade liiklusohutuse tõstmine on seega keskne teema ja komisjon soovib tagada, et liiklusohutust võetakse arvesse linnalise liikumiskeskkonna kavandamise igas etapis. Liiklusohutus on oluline element uue linnaliiklust käsitleva algatuse puhul, mille komisjon esitab veel käesoleva aasta jooksul. Sellega seoses saavutasid kaks Euroopa pealinna – Helsingi ja Oslo – 2019. aastal olukorra, kus liikluses ei registreeritud ühtegi jalakäija ega jalgratturi surma, mis näitab, et kiirusepiirangutest on suur kasu.
Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta – esialgsed andmed 2020. aasta kohta
| 2010 | 2019 | 2020 | protsentuaalne muutus, 2019–2020 | protsentuaalne muutus, 2010–2020 | |
| EL 27 | 67 | 51 | 42 | –17 % | –36 % |
| Belgia | 78 | 56 | 44 | –22 % | –40 % |
| Bulgaaria | 105 | 90 | 67 | –26 % | –40 % |
| Tšehhi | 77 | 58 | 48 | –16 % | –35 % |
| Taani | 46 | 34 | 27 | –22 % | –39 % |
| Saksamaa | 45 | 37 | 33 | –11 % | –25 % |
| Eesti | 59 | 39 | 45 | 15 % | –24 % |
| Iirimaa | 47 | 29 | 30 | 6 % | –30 % |
| Kreeka | 113 | 64 | 54 | –16 % | –54 % |
| Hispaania | 53 | 37 | 29 | –21 % | –44 % |
| Prantsusmaa | 64 | 50 | 39 | –21 % | –36 % |
| Horvaatia | 99 | 73 | 58 | –20 % | –44 % |
| Itaalia | 70 | 53 | 40 | –25 % | –42 % |
| Küpros | 73 | 59 | 54 | –8 % | –20 % |
| Läti | 103 | 69 | 74 | 7 % | –35 % |
| Leedu | 95 | 67 | 63 | –6 % | –41 % |
| Luksemburg | 64 | 36 | 42 | 18 % | –19 % |
| Ungari | 74 | 62 | 46 | –25 % | –39 % |
| Malta | 31 | 32 | 21 | –31 % | –15 % |
| Madalmaad | 32 | 34 | 31 | –8 % | 1 % |
| Austria | 66 | 47 | 38 | –19 % | –39 % |
| Poola | 103 | 77 | 65 | –15 % | –37 % |
| Portugal | 80 | 63 | 52 | –18 % | –43 % |
| Rumeenia | 117 | 96 | 85 | –12 % | –31 % |
| Sloveenia | 67 | 49 | 38 | –22 % | –42 % |
| Slovakkia | 69 | 50 | 45 | –9 % | –33 % |
| Soome | 51 | 38 | 40 | 4 % | –19 % |
| Rootsi | 28 | 22 | 18 | –14 % | –29 % |
| Šveits | 42 | 22 | 26 | 21 % | –31 % |
| Norra | 43 | 20 | 18 | –11 % | –54 % |
| Island | 25 | 17 | 22 | 33 % | 0 % |
- aasta andmed põhinevad mõne riigi puhul esialgsetel andmetel ja neid võidakse veidi muuta, kui 2021. aasta sügisel avaldatakse lõplikud andmed. Tabelis esitatud protsentuaalsed muutused põhinevad surmajuhtumite absoluutarvul, mitte näitajal miljoni elaniku kohta.
Lisateave
Komisjoni liiklusohutusalane tegevus ja ELi liiklusohutusstatistika ning selle analüüs
