Longerot varastanud 13-aastased tüdrukud ründasid Lappeenrantas kujuteldamatu raevuga poemüüjaid. Tabamuse saanud 49-aastane Niina on šokeeritud vägivallast, mille ta oma töökohal üle elas.
Rusikaga löödi vastu otsaesist ja nina. Löödi jalgade pihta. Parem käsi on nikastatud, parem kõrv rebenenud. Samuti valutab parem ranne. Kannatanu kaitses oma nägu eemale hoidmisega ning samal ajal oli pooleli väljakutse häirekeskusesse. Lisaks karjuti tema peale „kuradi hoor, lase lahti”. Juhtum oli šokeeriv, vahendab Iltalehti.
49-aastane Lappeenranta naine Niina ei aimanud tööle tulles, et arst fikseerib õhtuses vahetuses info rebenenud kõrva, peksu ja jalaga löömise kohta. Ja muidugi ei osanud ta isegi arvata, et kahe nooruki saabumine K-Supermarket Rakuunasse eelmise nädala kolmapäeval tähendab, et kaupluse müüjad on peagi Lõuna-Karjala keskhaigla patsiendid.
Kolmapäeva õhtul oli poe sulgemiseni jäänud vaid pool tundi, kui sisenes kolm inimest. Kassa juurde tuli 30ndates mees ja küsis suitsu, samal ajal kui temaga kaasas olnud kaks noort tüdrukut suundusid otse õllede ja longerote poole.
Kassa juurde tulek oli lihtsalt suitsukate. See kassas olnud täiskasvanu on kõigis poodides teada. Ta tõi tüdrukud poodi sisse, räägib Niina.
Seetõttu said müüjad kohe aru, mis toimub. Niina oli vahetuses tööl koos meeskolleegiga.
Tüdrukud üritasid poest lahkuda, kuid meesmüüja palus neil ette näidata taskute sisu. Tüdrukud keeldusid ja müüja järgnes neile poe tuulekotta. Seal algas kohe rusikavõitlus ja Niina kuulis raadiosaatjast, et kolleeg palus tal politsei kutsuda.
Helistasin häirekeskusesse ja hakkasin, telefon käes, tuulekoja poole kõndima. Samal ajal ilmus sinna teine tüdruk. Ta karjus nagu põrsas, et sa saad peksa, ma tapan su, kuradi hoor, räägib Niina.
Kui tüdrukud müüjaid ründasid, hiilis nendega koos saabunud mees minema.
„Ta jooksis minema,” märkis Niina.
Tüdrukute vägivald oli räige peks, jalaga löömine, küünistamine ja väänamine. Niina sai muu hulgas lööke näkku ja rangluu piirkonda ning jalahoope jalgadesse. Löögid näkku olid nii tugevad, et ta prillid läksid katki.
Üks tüdrukutest kriipis Niina kolleegi nägu ja mehe sõrm sai väänata. Putula rõhutab, et olukord oli hull, kuigi üks valves olnud müüjatest oli mees ja tüdrukud alles 13-aastased.
See näitab jõu kasutamist, rõhutab Niina. Ta kirjeldab olukorda painajalikuna ja tüdrukute käitumist lausa „psühhootilisena”.
Olen kirjeldanud, et see oli nagu otse õudusfilmist. Väljas oli juba pime ja minu ees oli inimene, kellel olid üleni mustad riided ja päris must meik. Nägin ainult valgeid hambaid ja kuulsin sügavat naeru, kui ta ütles, et nüüd sa sured.
Niina kaitses oma nägu kätega, kuid ta jäi alla. Müüjate õnneks oli poes kliendina vaba päeva veetmas politseinik, kes tuli neile appi. Politsei tõmbas ühe tüdruku põrandale ja hoidis teda seal kinni kuni patrulli sündmuskohale saabumiseni.
Õnneks oli see politseinik poes. Tema oli meie päästja, ohkab Niina.
Enne politseipatrulli saabumist pääses teine tüdrukutest minema, kuid politsei sai ta kätte umbes kilomeetri kaugusel asuvas poes.
Seal vahutas ja karjus tüdruk raevust, ütleb Niina, olles kuulnud edasistest sündmustest.
Kaupluses viibinud politseinik aitas müüjaid, kuid teiste klientide käitumine ajab Niina segadusse. Keegi isegi ei küsinud, kas nad peaksid abi kutsuma, rääkimata sellest, et oleksid üritanud väärkohtlemise jätkumist peatada. Inimesed kõndisid lihtsalt mööda või kõige rohkem vaatasid korra tagasi, kui tüdrukud jätkasid peksu.
Meie puhul oli üllatav see, kui palju inimesi möödus olukorda sekkumata. Üks mees vaatas tagasi, kuid läks siis poodi. Ma ei saa aru, kui ostetakse rahus kartuleid, kuigi kassas pole inimesi, kirjeldab Niina kohutavat olukorda.
Pärast politsei ja kiirabi saabumist kontrolliti müüjate vigastusi. Müüjatel soovitati järgmisel hommikul haiglasse minna. Niina ütleb näiteks, et tema ühes silmas on rõhk tõusnud, kuid olukord on rahunenud. Lisaks verevalumitele tal õnneks luumurde ei olnud, kuigi valusid oli.
Niina on vestelnud arstiga ja saanud tuge kuritegude ohvriabist. Ta on tänulik saadud abi eest. Oluline on olnud ka vestlus oma perega. Niina on viie lapse ema ja tema poeg töötab turvavaldkonnas.
Sain nõu ja tuge ka edaspidiseks asjade lahendamiseks, tänab ta oma perekonda.
Mõlemad müüjad said vigastuste tõttu haiguslehe. Niina otsustas järgida nõuannet proovida suhteliselt kiiresti tööle naasta, et mitte liiga kauaks eemale jääda. Käisin laupäeva hommikul seda proovimas. Ma ei pidanud kassas olema, küpsetasin leiba, räägib ta.
Füüsilised verevalumid hakkavad paranema, kuid vaimsete vigastuste paranemine võtab kauem aega. Niina ütleb, et kui ta lõpuks kassa juurde läks, ei saanud ta isegi tööd teha, sest ei näinud, kes poodi sisse tuleb. Pidin asja pooleli jätma ja kolleeg tuli kassasse seda lõpetama, räägib ta.
Niina ütleb, et sel hetkel olid kliendi ostud juba kassalindil.
Naine märgib, et tunneb kurjategijate vastu „kurbuseviha”. Ta on ühtaegu vihane, aga ka mures, mis paneb lapse nii käituma. Teisalt on tal olnud häbi, et täiskasvanuna ei suutnud ta ebaküpseid lapsi distsiplineerida.
Kuulsin kuritegude ohvriabist, et mu tunded on täiesti normaalsed, märgib naine. Ta on valmis oma väärkohtlemisest rääkima, sest peab seda väga oluliseks. Kui rääkida vägivallast, siis ma ei vaiki. Mul pole midagi häbeneda, lisab ta.
Aastaid tagasi koolinõustajana töötanud Niina on märganud, et laste käitumine on viimastel aastatel muutunud vägivaldseks ja üleolevaks. Varem olid poes näppimistega vahele jäänud vanemad ja reeglina üritasid lihtsalt ära joosta.
Laste ja noorte käitumine on väga lühikese ajaga muutunud. Kõrval asuvas kaubanduskeskuses lapsed sülitavad ja ropendavad. Vanurid kardavad seal käia ja turvatöötajatel on palju tööd, ütleb ta.
Niina töötas enne praegusele töökohale tulekut selles kaubanduskeskuses. Ta peab probleemide üheks põhjuseks seda, et vanematel pole laste jaoks piisavalt aega. Lisaks on nii lapsed kui täiskasvanud sukeldunud virtuaalmaailma ja oma mobiiltelefonidesse.
Vaatamata asjade kehvale arengule ei uskunud Putula oma kõrvu, kui kuulis, et Lappeenrantas on asutatud 12-17-aastastele mõeldud võõrutuskeskus.
Mul on hea meel, et ma ei naernud selle üle, milleks selles eas inimesed võõrutust vajavad, ütleb ta ja nendib, et mõistab seda nüüd paremini.
Esimesena teatas väärkohtlemisest väljaanne Etelä-Saimaa, millele Kagu-Soome politsei kinnitas, et juhtunu kohta on algatatud kriminaalasi ja see on uurimisel.
