Inimesed hindavad teisi paratamatult igapäevaste käitumiste, reaktsioonide ja suhtlusviiside põhjal. Sageli tehakse järeldusi kiiresti ja pealiskaudselt, pannes inimesele külge sildi „madal intelligentsus“, kuigi tegelikkus võib olla palju keerulisem. Alljärgnevad tähelepanekud on need, mille põhjal tavaliselt selliseid hinnanguid antakse – mitte selleks, et kedagi alavääristada, vaid et mõista, kui eksitavad need järeldused sageli on.
Paljud neist käitumistest võivad olla seotud hoopis stressi, vähese enesekindluse, väsimuse, kasvatuse või keskkonnaga, mitte inimese tegelike vaimsete võimetega.
1. Võimetus kuulata lõpuni
Inimest peetakse tihti väheintelligentseks, kui ta katkestab teisi, ei lase mõtet lõpetada või vastab enne, kui küsimus on esitatud. Sageli on selle taga kannatamatus, ärevus või soov end kehtestada, mitte mõtlemisvõime puudumine.
2. Lihtsate asjade pidev valesti mõistmine
Kui inimene küsib korduvalt üle või saab juhistest valesti aru, tehakse kiire järeldus tema võimete kohta. Tegelikult võib põhjus olla keskendumisraskustes, keelebarjääris või hirmus eksida.
3. Must-valge mõtlemine
Inimesi, kes näevad maailma ainult „õige“ ja „vale“ kaudu ega suuda arvestada nüansse, peetakse sageli madala intelligentsusega. Sageli on see aga seotud vähese elukogemuse või jäiga maailmapildiga.
4. Emotsionaalne reageerimine igas olukorras
5. Vastutuse pidev kellegi teise kaela ajamine
Inimest, kes ei võta kunagi vastutust ja süüdistab alati teisi, peetakse sageli arusaamatuks või „rumalaks“. Sageli on see aga kaitsemehhanism, mitte võimetus mõelda.
6. Soovimatus õppida või oma arvamust muuta
Kui inimene keeldub uut infot vastu võtmast ja jääb jäigalt oma seisukoha juurde, seostatakse seda madala intelligentsusega. Tegelikult on see tihedamalt seotud hirmuga eksida või kaotada kontrolli.
7. Sama vea kordamine
Üks levinumaid tähelepanekuid on see, kui inimene teeb korduvalt sama vea ega õpi kogemusest. Väljastpoolt paistab see rumalusena, kuid sageli on põhjuseks harjumused, sõltuvused või emotsionaalsed mustrid.
8. Liigne enesekindlus ilma teadmisteta
Paradoksaalselt peetakse väga valju ja enesekindlat, kuid sisutühja inimest sageli madala intelligentsusega. See nähtus on tuntud ka psühholoogias – inimene ei tea, kui palju ta ei tea.
9. Keelekasutus ilma mõtte selgusest
Kui inimene kasutab palju sõnu, kuid sisu jääb segaseks, peetakse teda tihti väheintelligentseks. Tegelikult võib see viidata närvilisusele, soovile muljet avaldada või vähesele eneseväljendusoskusele.
10. Sotsiaalsete vihjete mitte märkamine
Inimesed, kes ei saa aru irooniast, kehakeelest või olukorra sobivusest, saavad sageli „rumala“ sildi külge. Sageli on see seotud sotsiaalse kogemuse või neuroeripäradega.
11. Kiirustamine hinnangute andmisel
Kui inimene teeb rutakaid järeldusi ilma fakte kontrollimata, peetakse teda madala intelligentsusega. Tegelikult võib see tulla vajadusest tunda end kindlalt maailmas, mis tundub muidu liiga keeruline.
Lõpetuseks
Oluline on mõista, et intelligentsus ei avaldu alati koolitarkuses, kiiretes vastustes või vaikses targutamises. Paljud käitumised, mida peetakse „rumaluse“ märgiks, on tegelikult seotud emotsionaalse seisundi, elukogemuse, kasvatuse või keskkonnaga.
Kiired sildid ütlevad sageli rohkem hinnangu andja kui hinnatava kohta. Tõeline tarkus algab oskusest vaadata inimesi sügavamalt kui nende pealispind.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
