Vahendame Teet Kalmuse arvamust/artiklit
Tänahommikune ülevaade Ukrainaga seotud sündmustest (30.03).
Eilse päevaga seoses on kõige rohkem juttu olnud Ukraina ja Venemaa delegatsioonide kohtumisest Istanbulis ning Ukraina poole ettepanekutest. Kui me vaatame seda, mida nõudis Venemaa sõja alguses ja millised on nüüd nende positsioonid, siis ühelt poolt võib öelda, et Ukraina positsioonid on paranenud sisuliselt kõigis punktides. Samas on hetkel veel üks ülioluline küsimus kõneluste fookusest väljas – tekitatud kahjude korvamine Ukrainale, sest kindlasti ei pea EL olema see, kes seda tegema hakkaks. Ilma kõigi kahjude korvamiseta ei ole juttugi mingist sanktsioonide mahavõtmisest lääneriikide poolt, sellest andis selgelt mängu ka UK peaminister.
Ka on see Venemaa jutt Kiievi ja Tšernigivi suunal lahingutegevuse vähendamisest nagu ta on, sest neil läheb seal hetkel mitte kõige paremini ning kui nad plaaniksid sinna piirkonda jääda kuni puude lehteminekuni, siis just seal piirkonnas oleks peale looduse rohelusse mattumist neil ülimalt keeruline ukrainlastega võidelda. Seega on nad alustanud väeüksuste väljaviimist, mida nad katavad suurtükitulega, samas kui Ukraina pool ründab kolonne nii suurtükkidest, õhust kui varitsustest. Täiemõõtmeline sõjategevus mõlemalt poolt.
Suure tõenäosusega regrupeeritakse väljaviidud väeüksused ümber ning viiakse Donbassi, seega levinud arvamuse kohaselt ei liigu võimaliku rahu sõlmimise protsessis asjad enne edasi, kui on selge Donbassi lahingute võitja, lisaks on oluline ka Mariupoli saatus. Minul on küll väga raske uskuda, et Putin oleks võimeline loobuma okupeeritud aladest ja taanduma sinna, kus nad olid enne sõda. Diktaator lihtsalt ei saa seda endale lubada, vähemalt veel tänasel päeval, see tuleks kõne alla siis, kui Venemaa armee saaks Donbassis hävitava kaotuse osaliseks, aga hetkel nad kuhjavad sinna suured jõud ja seal leiavad aset selle sõja kõige suuremad lahingud. Ukraina viib sinna vägesid juurde ning neil on päris korralikud reservid, seega nad kavatsevad seal anda kõva lahingu okupantidele. Seega suure tõenäosusega enne kahte nädalat võimaliku rahu osas erilisi arenguid oodata ei ole.
Igor Taro kirjutas oma postituses plahvatusest Belgorodi juures (koht Venemaal piiri ääres), kus ta kirjutas lahingumoona vedanud rongi ründamisest ja järgnenud plahvatustest. Ma ise leidsin infot, et plahvatasid Belgorodi lähedal asuva Krasnõi Oktjabr küla juures olnud laos asunud laskemoona varud, väidetavalt suurusjärgus üle 20000 mürsu, lisaks hävis kergrelvastus. Kumb versioon on õige ja kumb vale, ei oma erilist tähtsust, sest võimsate plahvatuste toimumine on fakt ja selle kohta on ka palju fotosid olemas, väga uhke ilutulestik. Sellise koguse laskemoona vastu taevast lendamine on Venemaa armee jaoks enne planeeritavat suurpealetungi valusaks hoobiks.
Khersoni oblastis on Venemaa armee asunud kaitsele ning Ukraina armee esindajate sõnul oleks Dnepri forsseerimine tänasel päeval liiga riskantne operatsioon ning seetõttu ei ole suure tõenäosusega oodata Khersoni ründamist lähimatel päevadel, küll aga tegeletakse Khersoni oblastis piirkondade tagasivõtmisega okupantidelt. Kuuldavasti on partisanitegevus just seal oblastis hoo sisse saanud, selle tulemusena hävitati näiteks kaks raudteesilda. Aga Venemaa armee seal oblastist väljasaamine saab olema keeruline ülesanne. Mariupol veel seisab, okupandid ründavad suurte jõududega, kandes raskeid kaotusi, samas edasiliikumine on vaevaline. AZOV-i võitlejatel on head öövaatlusseadmed, relvastus ja side, seega teevad nad öösiti vasturünnakuid, aga ilmselgelt on nende olukord jätkuvalt väga keeruline, nagu ka linnas lõksus olevatel elanikel.
Relvastus. Kui järjest kõlavad üleskutsed anda Ukrainale rasket relvastust, siis Ukraina valitsuse nõuniku Arestovitši sõnul ei muudaks enam isegi sellise abi andmise otsus lahingutes Donbassi pärast midagi, sest see tehnika jõuaks sinna 2-3 nädala pärast, kui on juba hilja. Poolakatel on 500 Venemaa päritolu tanki T-72, millest oleks võinud rahulikult paarsada anda ukrainlastele, aga seda ei juhtunud. Nagu ei juhunud ka lennukitega, kuigi oleks olnud hea hetk oma relvastuse kaasajastamiseks. Switchblade 600 oleks Donbassi lahingutes suureks abiks. Selle relvastuse tarnimine oleks jõukohane ülesanne ka USA jaoks. Ilma läheb raskeks.
Au Ukrainale!
Allikas. Facebook: Teet Kalmus
