1.04.2023 tõusid pensionid ja seda keskmise vanaduspensioni puhul enam kui 80 euro võrra.
Valitsus kinnitas märtsi keskel riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,139, indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid laupäevast keskmiselt 13,9 protsenti. Samuti kinnitas valitsus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruseks 3786,82 eurot, mille järgi määratakse ja arvutatakse ümber eelmisel aastal töötanud inimeste pensionid.
Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Alates laupäevast on rahvapensioni suurus 336,39 eurot, praegu 275,34 eurot. Pensioni baasosa suurus kasvab 275,8 eurolt 317,9 euroni ja aastahinne 7,718 eurolt 8,684 euroni. Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb pärast indekseerimist 615,35 eurolt 700,02 euroni.
Sel aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 245 777 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 323 000 pensionäri pension.
Endiselt jääb tulumaksuvabaks keskmine pension. Ei muutu ka 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuvabastuse summa, mis on endiselt 704 eurot. Esmalt rakendab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu esimese samba pensionile ja jäägi korral Pensionikeskus teise samba pensionile. Kui esimese ja teise samba väljamaksed on väiksemad maksuvabast tulust, saab maksuvaba tulu jääki kasutada ka näiteks palga puhul.
Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. Töövõimetoetuse päevamäär 1. aprillist on 18,60 eurot ja osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 318.06 eurot kuus. Puuduva töövõime korral on toetus 100 protsenti kehtivast päevamäärast, keskmiselt 558 eurot kuus.
