Pühade ajal veedame rohkem aega ekraanide ees ja sotsiaalmeedias jagatakse rohkem „päris elu”. Kaadreid, kus täiskasvanud tähistavad, alkohol on laual või käib ringi – ja samas ruumis on lapsed.
Mis täiskasvanule võib tunduda süütu hetk või nali, on lapsele üks õpetus teiste seas: nii tehakse, nii räägitakse ja nii lahendatakse pingeid.
Kui sellist sisu näevad ka teised lapsed ekraani teisel poolel, muutub üks kodune stseen vaikimisi normi kujundajaks. Eeskuju mõju ei kao ka siis, kui seda esitletakse naljana.
Sotsiaalmeedia ei pruugi olla seaduse mõttes avalik koht, kuid lapse jaoks on see osa avalikust ruumist ja väärtusruumist. Ekraan ei vähenda täiskasvanu vastutust – vastupidi, see lisab sellele publiku mõõtme.
???? ????, ??? ??̈?? ?????̈???????? ???????? ?? ??????? ??????
??? ???? ?? ?????? ???? (nt väike laps on jäetud järelevalveta, täiskasvanud on selgelt joobes, olukord eskaleerub) – helista kohe ???.
??? ????? ??̃????????? ???????, ?? ???? ??̃?? ?????? ??? – helista ?????????? ??? ??? (ööpäevaringselt ja tasuta). Sealt saad nõu ja abi, kuidas edasi tegutseda.
?̈?? ??̃?????? ?????????? ????. Iga laik ja jagamine on väike aplaus, mis nihutab piire ja teeb selle tavalisemaks.
?????? ????????? ????????? ?????????????? ??̃???????.
??? ???? ???? ???? ???? ??̈??, räägi rahulikult lahti, miks täiskasvanu käitumine ekraanil ei ole alati jäljendamist väärt.
Lapse heaolu ei ole kellegi „eraasi”. Igaüks meist saab aidata hoida piire ja vajadusel sekkuda – ka sotsiaalmeedias.
Ilusat pühadeaega! Sotsiaalkindlustusamet
