Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist.
Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi.
Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem.
Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30–45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks.Sinna satub 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest.
Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket.
Tubakasuitsu kõrvalvoos on:
• 3,5 korda rohkem tõrva
• 6,8 korda rohkem vingugaasi
Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajaleomane kohanemine tubakasuitsule
Passiivse suitsetamise mõju tervisele
Osad inimesed suudavad viibida suitsetajatega ühes ruumis küllaltki kaua ilma, et ilmneks suurem mõju organismile. Teistele aga mõjub suitsuses ruumis viibimine juba lühikese aja jooksul, tekitades halba enesetunnet.
Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks – lühiajaline ja pikaajaline mõju.
Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Astmahaigetel (nii täiskasvanutel kui ka lastel) kutsub passiivne suitsetamine esile astmahooge.
Need mõjud on lühiajalised ning üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses keskkonnas. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes on lapsed, sest nende organism alles areneb.
Pideva passiivse suitsetamise tagajärjel:
• märkimisväärselt suureneb kopsuvähi jm vähkkasvajate tekke risk
• suureneb risk haigestuda südamehaigustesse
• raseduse korral suureneb risk nurisünnituseks ja lapse väärarenguks
• suureneb astma tekkimise risk (nii täiskasvanutel kui ka lastel)
• lastel ilmnevad õppimisraskused
• lastel suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk
• suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk
• suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk
• lastel suureneb allergiate tekkimise risk
Passiivne suitsetamine ja rasedus
Passiivne suitsetamine võib naistel raskendada rasedaks jäämist või põhjustada viljatust.Passiivne suitsetamine raseduse ajal mõjutab veel sündimata last.
Tubakasuitsu mürgised ained jõuavad läbi ema vereringesüsteemi lapseni. Selle tulemusena:• suureneb risk nurisünnituseks • suureneb risk enneaegseks sünnituseks • laps võib sündida alakaalulisena • suureneb nn imiku äkksurma sündroomi risk – imiku äkksurma sündroomi all mõeldakse imiku ootamatut ja äkilist surma, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid; see on tavalisim surmapõhjus lastel vanuses üks kuu kuni üks aasta • lapse vaimne areng võib olla aeglasem • laps võib kergemini haigestuda sellistesse haigustesse nagu näiteks meningiit, kõrvainfektsioonid, astma, kopsupõletik, bronhiit.Mida saaks passiivse suitsetamise vastu ette võtta?Kõigil on õigus puhtale õhule nii kodus kui ka väljaspool kodu ning mitte kedagi ei tohiks sundida sisse hingama teiste tubakasuitsu. Osad suitsetajad teavad, et nende halb harjumus häirib teisi ja nad ei suitseta teiste juuresolekul või vähemalt küsivad suitsetamiseks luba. Kahjuks on teine osa suitsetajaid sellised, kes ei arvesta teistega ja nende arvates pole nende tubakasuits probleemiks. Esimeseks sammuks on suitsetajale teada andmine, et tema tubakasuits on probleemiks.Ventilatsioon ei ole passiivse suitsetamise lahendus! Ventilatsioonisüsteemid, mis asendavad suitsuse õhu värske õhuga, peaksid töötama väga tugeva tõmbega, et vähendada tubakasuitsuga kaasnevaid terviseriske märkimisväärselt.
