Neljapäev , 28 märts 2024
Erakorralised uudised
Screenshot 2021 10 26 at 12.24.15

Depressiooni seljatanud mees: ma ei uskunud, et mul võiks iial paremaks minna

“Ma mäletan neid hommikuid, kui ma alustasin päeva sellega, et vaatasin Google’ist, mis on top kümme paremat ja lihtsamat võimalust, kuidas lõpetada enda elu. See oli mu ainuke mõte, mida teha. Ma ei kujutanud üldse ettegi, et mul võiks kunagi paremaks minna,” rääkis pikki aastaid depressiooni põdenud Madis Laos saates Tallinna Panoraam.

Ometigi leidis ta  abi ning viimased 12 aastat on  33 aastane mees suutnud elada ilma vaimse tervise probleemideta.   Täna kogemusnõustajana tegutseval Madisel  on seljataga väga raske depressiooni kogemus, mis sai alguse teismeeas, mil mees oli 16. aastane ning koges koolikiusamist. “Alguses tekkisid mul  unehäired. Ma ei saanud korralikult magada, tekkisid muremõtted. Hinded  langesid koolis, ma ei tahtnud enam kooli minna. Ma ei rääkinud kellelegi sellest, et mul oli depressioon ja mille tõttu mul depressioon oli,” rääkis Madis. Kodused said lihtsalt aru, et noormehe elus on midagi valesti.

Vaimne müür ja teistmoodi tõlgendatud reaalsus

“Vale on oma tunnetest mitte rääkida. Kui sul tekkivad sellised  ilmingud, siis tegelikult tuleb rääkida oma lähedastele. Kui  ei julge sõpradele rääkida, tuleks rääkida  oma emale, isale, vennale, õele või isegi koolipsühholoogile, kui see võimalus on. Sellepärast,  et seda ei tohi enda sisse jätta. Kui jätta see  enda sisse, siis see hakkab süvenema ja läheb hullemaks. Nii mul täpselt oligi ,” tõdes mees.

Aastaid hiljem langes Madis veel suuremasse depressiooni. Seejärel diagnoositi mehel skisofreenia ning tal esines psühhoosi episoode. “Psühhoos väljendus puhtalt sellena, et ma hakkasin asju ette kujutama. Ma sõna otseses mõttes  kummitusi ei näinud, nagu paljud kirjeldavad. Aga ma kuulsin ja  tõlgendasin reaalsust teistmoodi. Näiteks kui ma kuulasin muusikat või vaatasin telekat, siis ma  seostasin  seda kõike iseendaga,” meenutas mees.

Madis teab omast kogemusest rääkida, et kui selline ränk kogemus on olnud, ei ole garantiid, et see kunagi tagasi ei tule.  ” Aga sa võid ehitada enda jaoks vaimse müüri, enesekindluse ja tugevuse. Selleks võib minna pikka enne kui sellest üle saad. Kuid lõpuks ongi nii, et sul tekkib selline vaimne müür.  Sa sisuliselt lood ennast üles.  Ja järgmine kord, kui raske hetk tuleb,  ei pruugi niimoodi juhtuda, et  depressiooni langed,” lausus Madis.

Parem hilja kui mitte kunagi

Depressioon haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid ja lootuse. Eestis kogeb seda mitmepalgelist haigust ligi  6 protsenti elanikest.   Meil on depressiooni käes kannatavaid inimesi üle 70 tuhande. Selle tulemusena langeb inimeste toimetulekuvõime ja elukvaliteet. Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa leiab, et kui depressiooni ennetusega oleks meie riigis tegeletud varem, pikaajaliselt,  süsteemselt ja tõenduspõhiselt, siis ei pruugiks olla me hetkel nii raskes kohas. “Aga ma ikkagi ütleks, et parem hilja, kui mitte kunagi,” lisas Oidermaa.

Selleks, et depressiooni paremini ennetada ja ravida, eraldab riik kohalikele omavalitsustele edaspidi aastas lisaraha ligi miljon eurot. “Kohalikud omavalitsused  saavad võtta tööle rohkem vaimse tervise spetsialiste või kogukonna psühholooge. See on väga hea mõte, kuna  tegelikult see abi peaks olema inimestele võimalikult lähedal. Nende kodu juures ja kättesaadav,” leidis Oidermaa.

Tallinna linn taotleb hetkel raha Tallinna perekeskuse pere lahendus ringi teenusele. Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja koordinaator  Triin Sinki sõnul on see teenus  alles praktiseerimise faasis.  “See oli hea võimalus minna selle teenusega  riigi tasemele toetust küsima.  Järjest rohkem me tegeleme ennetusega, mis on hästi oluline ja sellepärast me seda  perelahendusringi meetodit üritamegi maale tuua ja järjest rohkem pakkuda. Oluline on, et me märkaks neid probleeme varases staadiumis.  Antud teenuse raames on ka see, et mida varem me sekkume, seda lihtsam on leida üles pere enda  tugevused.

Tööstress ja depressioonis töötud

Kolmandikul töötutest on diagnoositud vaimse tervise häired. Kuid depressioon kimbutab järjest enam ka töötajaid.

CV-online turundusjuht Gertrud Silla sõnul diagnoositi mullu vaimse tervise häire 14 % töötajatest, tänavu on see aga juba 19 %. ” See viie protsendiline kasv on tegelikult  päris suur ja ma usun, et  Covid 19  pandeemia kindlasti tegi seda asja hullemaks,” lisas Sild.

Tema hinnangul on üheks väga suureks  faktoriks tööstress. “Viimase uuringu tulemustest  selgus, et 71 % töötajatest on viimastel kuudel tundnud tööstressi. See on tegelikult väga suur arv ja  selline pidev tööstress, mida välja ei ravita või millele tähelepanu ei pöörata viib  omakorda  depressioonini,” leidis naine.  Sellest saab järeldada, et probleem on väga tõsine ja sellega tuleks tegeleda. “Ma enda poolt  julgustaksin inimesi ise  olema rohkem avatud, rääkima nendest asjadest. Kui töökoormus on liiga suur, siis tuleks pöörduda oma tööandja poole, rääkida sellest ausalt. Teisalt ka tööandjad ise võiksid vastutada selle eest, et töötajatel ei oleks liiga suur töökoormus. Et nad ikkagi saaksid oma tööga tegeleda niimoodi, et neil oleks seda hea ja mõnus teha. Tuleks tekitada selline töökeskkond, kus julgetakse rääkida probleemidest,” lisas Sild.

 

Allikas Pealinn.ee

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Neljapäev 28 märts 2024

Jäär: Rahaasjad on soodsad. Kui sul on selged eesmärgid, oled valmis nende nimel pingutama. Suhtlemine

minuaeg.com uudised

Lõppesid jäämurdetööd Soome ja Liivi lahtedel

26. märtsil lõppesid jäämurdetööd Soome ja Liivi lahtedel. Pärnu lahel kestis jäämurdehooaeg 104 ja Soome

error: Sisu on kaitstud!