Kaks eesti  kodanikku õde-venda peeti teisipäeval Suvarnabhumi rahvusvahelises lennujaamas kinni ja neile määrati trahv, kuna nad leiti lennukis suitsetamas, kuigi salongipersonaal ütles neile, et see on ebaseaduslik. Samal ajal üritab Tai politsei leida naist, kes jäi kaamera ette vahejuhtumi ajal Mae Fah Luangi lennujaamast. Pärast lennufirma maandumist Bangkokis teatas Finnairi

E-Sigaretid, huuletubakas ja vesipiip võivad tunduda ohutumate alternatiividena tavalisele suitsetamisele, kuid tegelikult kätkevad need endas varjatud ohte. Järgnevalt käsitleme lähemalt, millist mõju avaldavad need kolm toodet inimeste tervisele. Vesipiip Vesipiibu kasutamist peetakse ekslikult ohutumaks, kuna suits läbib enne sissehingamist veefiltri. Kuid vesipiibu ja teiste tubakatoodete tervisemõjud on võrreldavad sigarettide omadega.

Nikotiinisõltlases tekib tihti juba sigaretipaki nägemisel vastupandamatu suitsetamishimu. Üllataval kombel on e-sigarettidel tavasuitsetajale sama mõju ja need võivad suitsukirge hoopis suurendada, näitas ajakirjas Tobacco Control ilmunud uurimus. E-sigarettide müüjad väidavad, et moodne vidin kahjustab tervist vähem ning kergendab suitsetamisest loobumist. Esimene väide on praeguseks juba ümber lükatud. USA Chicago ülikooli teadlased

Kes kasutab e-sigarette, siis enne välismaale reisimist tasub selgeks teha kohalikud seadused ja võimalikud piirangud. Eriti kehtib see reisimisel Euroopast väljapoole. Mõnes riigis kehtivad e-sigarettide puhul küllalt karmid piirangud. Dubai Dubais on e-sigaretid lubatud, kuid nende kasutamisega tasub olla ettevaatlik. E-sigareti kasutamine avalikus kohas, nagu kaubanduskeskuses, võib lõppeda kuni 2000

E-sigarettide populaarsus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, osalt tänu väidetele, et need on tervislikum alternatiiv traditsioonilistele tubakasigarettidele. Nikotiinivabade variantide turuletulek on tekitanud veelgi rohkem küsimusi nende ohutuse kohta. Kas nikotiinivaba e-sigaret on tõesti vähem kahjulik kui tema nikotiini sisaldav vastane? Sellele küsimusele vastamiseks vaatame läbi olemasolevad teaduslikud uuringud. Mis on

Maksu- ja tolliamet (MTA) ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on sel kevadel viinud läbi ulatuslikud kontrollid e-vedelike käitlejate juures üle Eesti. Kontrolliti esimesest jaanuarist kehtima hakanud maksumärgistamise nõudeid, aga pea kõikidest poodidest leiti muuhulgas ka maitsetega e-vedelikke ja e-sigarette, mis on Eestis keelatud. „Selle aasta jaanuarist maksustati tubakavedelikud

Koostöös Maksu- ja Tolliametiga peatasime e-sigareti äritseja ebaseadusliku tegevuse. Mõned nädalad tagasi saime tähelepanelikult inimeselt vihje, et Tallinnas tegutseb mees, kes äritseb ebaseaduslikult e-sigarettidega ning müüb neid ka alaealistele. Asjaolusid kontrollides selguski, et mees tegeles e-sigarettide ebaseadusliku käitlemisega ning tema kodust leiti 575 Eesti Vabariigi maksumärkideta e-sigaretti, mis konfiskeeriti. Paraku

E-sigaretid on laste seas popimad kui tavalised suitsud. Värsked uuringud näitavad, et alaealiste kontrollimisel on supermarketid hoolsamad, kuid pooled spetsiaalselt e-sigarettidele keskendunud poed jätavad dokumendi küsimata. Mõnda nikotiinitoodet tarvitab regulaarselt 23 protsenti Eesti elanikest. 11-18-aastaste seas on igapäevaseid tarvitajaid seitse protsenti. Kuid neid, kes harvem proovivad, on palju rohkem. Sotsiaalministeeriumi

Iga päev tarvitab mõnda tubaka- või nikotiinitoodet 23% elanikkonnast (16-64-aastased) ja 7% õpilastest (11-18-aastased). Tubaka- ja nikotiinitoodete valikul lähtub maitsest 57% elanikkonnast ja 67% õpilastest, sealjuures eelistavad elanikud mentoolimaitselisi ning õpilased magusa maitsega tooteid. Hind mõjutab valikut 61% elanike puhul ning ligi poolte õpilastest tarvitajate puhul. E-sigarette on proovinud kolmandik

E-sigaretid on laste seas popimad kui tavalised suitsud. Värsked uuringud näitavad, et alaealiste kontrollimisel on supermarketid hoolsamad, kuid pooled spetsiaalselt e-sigarettidele keskendunud poed jätavad dokumendi küsimata. Mõnda nikotiinitoodet tarvitab regulaarselt 23 protsenti Eesti elanikest. 11-18-aastaste seas on igapäevaseid tarvitajaid seitse protsenti. Kuid neid, kes harvem proovivad, on palju rohkem. Sotsiaalministeeriumi